Hõrakmarjast saab lihtsaid maiusi ja kihisevatki

Sõstrajoogi valmistamisõpetus pärineb aastakümneid tagasi välja antud retseptiraamatust.

FOTO: Karoliine Aus

Punane sõstar ehk murdekeeli hõrakmari saab sahvrisse enamasti mahlana. Ometi leiab nii vanu kokaraamatuid kui trendikaid toiduvalmistamise nippe lugedes sellele tavalisele, vahel isegi igavana tunduvale marjale muidki kasutusviise.

Minu selleaastane esimene karbitäis punasõstraid sai tarvitatud mahedikes. Hapuka mekiga marjad passivad mikserdatud jookides asendama näiteks apelsini ja kiivit. Staarina särab sõstar smuutis koos maitsestamata jogurti ja tilga magusaga, olgu selleks mesi, steevia või tavaline suhkur. Samalaadse, kuid pisut toekama vahepala saab keefiri ja kamajahuga.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Pealkirjas nimetatud kihisevad joogid nõuavad aga vaaritamist. Limonaadi tarvis tuleb sõstardest ja suhkrust keeta siirup. Valminut mulliveega segades ongi säilitus- ja kunstlike värvaineteta karastusjook olemas. Aroomi lisamiseks võib klaasi panna hõraku sugulase, sitikmarja lehti. Sitikmarja ehk musta sõstra lehed on omal kohal meie peres põlvest põlve edasi antud kokaraamatust leitud sõstrajoogi retseptis. Sellesse rüüpesse saavad mullid pärmseente ööpäevase töö järel. Nii tuleb külalistele pakkumiseks sõstra­joogi tegu alustada aegsasti. Kusjuures selle joogi pärmita ja kääritamata versioongi on aromaatne, kuid samas maheda mekiga meeldiv janukustutaja.

Sõstrajook

250 grammi punaseid sõstraid
2,5 liitrit vett
125 grammi suhkrut
12,5 grammi ehk veerand pakki pärmi
peotäis mustasõstralehti
pool sidrunit

Pange marjad, lehed ja kooritud-tükeldatud sidrun veega keema. Pärast keetmist kurnake segu ja lisage suhkur. Jätke jahtuma. Leigele segule lisage pärm ja jätke ööpäevaks toasooja seisma. Tarvitage kohe või villige pudelitesse ja säilitage külmas.

Allikas: “Valik toiduretsepte” (1966)
Tagasi üles