Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2019/08/16/12471211t1h34b2.jpg)
Punane sõstar ehk murdekeeli hõrakmari saab sahvrisse enamasti mahlana. Ometi leiab nii vanu kokaraamatuid kui trendikaid toiduvalmistamise nippe lugedes sellele tavalisele, vahel isegi igavana tunduvale marjale muidki kasutusviise.
Minu selleaastane esimene karbitäis punasõstraid sai tarvitatud mahedikes. Hapuka mekiga marjad passivad mikserdatud jookides asendama näiteks apelsini ja kiivit. Staarina särab sõstar smuutis koos maitsestamata jogurti ja tilga magusaga, olgu selleks mesi, steevia või tavaline suhkur. Samalaadse, kuid pisut toekama vahepala saab keefiri ja kamajahuga.
Pealkirjas nimetatud kihisevad joogid nõuavad aga vaaritamist. Limonaadi tarvis tuleb sõstardest ja suhkrust keeta siirup. Valminut mulliveega segades ongi säilitus- ja kunstlike värvaineteta karastusjook olemas. Aroomi lisamiseks võib klaasi panna hõraku sugulase, sitikmarja lehti. Sitikmarja ehk musta sõstra lehed on omal kohal meie peres põlvest põlve edasi antud kokaraamatust leitud sõstrajoogi retseptis. Sellesse rüüpesse saavad mullid pärmseente ööpäevase töö järel. Nii tuleb külalistele pakkumiseks sõstrajoogi tegu alustada aegsasti. Kusjuures selle joogi pärmita ja kääritamata versioongi on aromaatne, kuid samas maheda mekiga meeldiv janukustutaja.