Al Paldrok: Meid pannakse uskuma, et oleme kunstivõõrad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Al Paldrok soovib, et vaatajad leiaksid kunstist oma tähenduse.
Al Paldrok soovib, et vaatajad leiaksid kunstist oma tähenduse. Foto: Lilli Tölp

Festival IN Graafika, mis kaks nädalat tagasi püüdis Pärnu linnapildis pilku vaatemänguliste ja üllatavate performance’-itega, tõi siia samal ajal traditsioonilisemat kunsti – skulptuuri. Küll modernsemas ja kunstikaugele võõras võtmes: kahe küüru ja hiiglasliku keskmise sõrmega, roostes ja karvasena.

Kujurid on kunstimaastikul vaiksed ja märkamatud. Nad tulevad galeriisse, asetavad skulptuuri oma kohale ja lahkuvad. Nad üldiselt ei võta poliitikas sõna ega ava näitusi, jättes selgitamata, mida taiesed tähendavad ja kuidas neid vaatama peab. “Praegu on kunstimaastikul kombeks, et kuraator ütleb täpselt ära, millega on tegu ja mida peab seda vaadates tundma. Mulle meeldib, kui inimesed leiutavad ise tähenduse,” rääkis IN Graafika korraldaja, kujur ja tegevuskunstnik Al Paldrok (kunstnikunimega Anonymous Boh), märkides, et niisamuti arvavad teised skulptorid.

Paldrok siiski pooldab sõnavõttu. Aga õigel ajal. Viidates kolleeg Rait Pärjale, kes oma töödes on poliitiline ja ühiskondlikult otsekohene, leiab Paldrok, et skulptuuri esindamine jääb rääkimata jätmiste pärast soiku.

“Neile, kes võtavad sõna – Leonhard Lapin ja Raul Meel –, tehaksegi rohkem näitusi. Nad saavad pildile,” tõdes Paldrok. “Kui skulptor ühiskonnas seda kanalit ei kasuta, jääb see kõik abstraktseks. Rääkimine on kunstnikule võimalus inimestega suhestuda.” Tema peab väidet “Kunst räägib enda eest!“ klišeeks.

Tagasi üles