Valgusfestival kuvab vanalinna majade seintele kummalised karakterid

Valgusfestivali projektijuht Anneli Lepp (vasakult), kunstnik Madli Lavin ja üks Rüütli tänava ettevõtjaid, V-butiigi perenaine Kerstin Soomets. Foto: Mailiis Ollino

Milline see kõik lõpuks üldse välja näeb? Küsimus, millele järgmisel kuul Pärnu esimese valgusfestivali ÖÖvalgel tegijad isegi vastust püüavad leida. Sest kunstnik Madli Lavin nokitseb oma joonistuste kallal üksi, videomeister Argo Valdmaa loob neile seejärel valguslahenduse, muusikaline kujundaja Janek Kivi ammutab neid nähes inspiratsiooni sobivaks helitaustaks, Kaili Viidas mõtiskleb seejärel, kuidas 11 valminud vormi linnaruumis demonstreerida.

Mullu detsembris esitleti Pärnu raekoja fassaadil siinkandis seninägemata valgusetendust “Pimeduse valgel”. Audiovisuaalne valgusmäng, mis põimis valguse, video-projektsiooni, varjuteatri ja muusika, tekitas uudishimu nii tegijates kui vaatajates. “Tuli kinnitus, et see on miski, mida inimesed näha tahavad,” selgitas tänavu kanda kinnitava, aga loomeinimestel aastaid mõttes olnud festivali projektijuht Anneli Lepp. Tegijad nägid ettevõtmises potentsiaali ja järgmisel kuul võtab mullu raekoja hetkeks kildudeks lennutanud etendus laiemad mõõtmed.

Valgusmäng ei kao ja etendusi antakse kahel õhtul kokku kuus. Tee Tallinna värava, raekoja ja Mohri majani saab niisamuti valgustatud. Ja siinkohal ei räägi ma tänavalampidest. ÖÖvalgel täidab Rüütli tänava installatiivse kunstiga. Tegijad astuvad välja traditsioo-nilisest näitusevormist, riputades kunsti hoopis vanalinna.

11 ettevõtet – kohvikud ja poed – ärkavad mõlemal õhtul unest, üllatades linlasi jalutuskäigul mitut meelt erutavate valgusmaalidega, jutustades müstilise loo kummalistest inimestest.

Kõik inimesed on kiiksuga

Kuna Lavin tunneb Viidast, olles loonud tema lavastatud tükile “Ihu paradiis” plakati, arvati tema olevat meeskonna sobiv uus lüli. “Olen enda loomingus niivõrd inimeste ja nende lugude jutustamise keskne, mis tänavu on keskne teema. Nii sobis minu looming kui rusikas silmaauku,” selgitas Lavin, kes on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia, Tartu kõrgema kunstikooli ja töötab Koidula gümnaasiumis kunstiõpetajana.

“Seedisin seda mõtet. Tundus aga, et kõik teevad seda projekti tuhinaga, vabast ajast ja suurest tahtmisest. Mõtlesin: miks mitte kunstnikuna kampa lüüa ja aidata, kui mul selleks võimalus?” meenutas Lavin. Tema ütlust mööda lihtsustab valgusnäituse tegemist see, et sahtlisse on juba kogunenud festivaliteemalisi joonistusi. Arutati ja leiti, et 11 uue töö tegemiseks pole põhjust. Küll sünnib väljapanekuks mitu taiest.