Urmas Hännile: Ärgem külvakem segadust

Kergliiklusteel jätkub ruumi nii viisakatele jalgratturitele kui viisakatele jalakäijatele.

FOTO: Mailiis Ollino

Aastaid jalgratturina kodumaal, kuid kaugemalgi teid ja tänavaid mõõtes olen vaid kaks korda hurjutada saanud. Korra kargas mulle hõlma sõnakas vanadaam, teisel puhul särutas mind noorepoolne naine: mõlemad pahandasid, et olin julgenud jalgrattaga sõita Pärnus Ehitajate tee äärsel kergliiklusteel teekattemärgisega 974 “Jalgtee” markeeritud teepoolel.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Siinkohal võiks pikalt heietada meie ülerahvastatud kergliiklusteedest, aga las mürgised märkused jääda. Küll on kohane nipsakatele, ent ka seni üksnes Liivi ja Ehitajate tee äärseil kergliiklusteil teekattemärgistust värskendada jõudnutele meenutada liiklusseaduse (LS) mõnd paragrahvi.

Esmalt seda, et ehkki jalgtee on jalakäija, robotliikuri ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga (kohustusmärk 432 “Jalgtee”), võib jalgteel, kui see on selleks paslik ja rattur ei ohusta jalakäijat, sõita ka jalgrattaga (LS-i § 31 lg 2).

Tagasi üles