Veel jõuab imelisi päevaliblikaid imetleda

Aias, raiesmikul ja metsa ääres tasub silmad lahti hoida, kui soovite märgata nõgeseliblikate teist põlvkonda. Foto: Karl Adami

Rohumaale unustatud kõrrelised on nüüdseks pruunikaks värvunud ja nende keskele on eksinud üksikud õitsevad raudrohud, jumikad, kellukad, tulikad ja pusurohud. Sügishõnguliste loodusmärkide ja üha lühenevate päevade kiuste jääb meil kalendrisuve veel kuu jagu nautida. Värvikirevate õite kõrval ei lase seda tõika unustada päevaliblikad.

Lapsena õpetati mulle, et aias toimetavad heledad liblikad on kapsaliblikad ja ülejäänud kirjud liblikad. Praeguseks on mul palju parem ettekujutus ja siiralt hea meel, et meie elusloodus pole nii vaene. Eestis leidub nimelt üle 2400 liigi liblikalisi, neist päevaliblikaid 113.

Need numbrid ei pruugi püsida samad. Nii nagu nihkuvad tasapisi seente, taimede ja lindude levila piirid, on need muutumises putukategi puhul. Päevaliblikaid on meil palju ja selleks, et kõik hooaja jooksul oma silmaga ära näha, tuleb pingutada. Päevaliblikatega tutvumisega saab aga algust teha aias ja pargiski ning seda koguni oktoobrini.