Pärnumaal on olnud üks kiiremaid brutopalga aastakasve

Keskmine brutopalk Pärnu maakonnas on 1171 eurot. Foto: Toomas Huik

Statistikaameti andmetel oli 2019. aasta teises kvartalis Pärnu maakonnas üks kiiremaid brutopalga aastakasve. Keskmine kuupalk tõusis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11,1 protsenti.  

Selle aasta esimeses kvartalis oli Pärnu maakonnas keskmine brutokuupalk 1111 eurot ja teises kvartalis 1171 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 6,91 eurot, mis on 5,3 protsenti suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli teise kvartali mediaanväljamakse Pärnumaal 1000 eurot, mis jääb Eesti keskmisele alla 115 euro võrra.

Statistikaameti ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna analüütik Karina Valma ütles, et Pärnumaa kiire palgakasvu on vedanud veondus ja laonduse , hulgi- ja jaekaubanduse, majutus ja toitlustuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekanede valdkonnad, kus palgad on viimase aasta lõikes kõige rohkem kasvanud.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnade kohaselt võib keskmine palk maakonniti kasvada eri tempos mitmel põhjusel. Esiteks erineb majanduse struktuur: osas maakondades näiteks on suurem roll tööstusel, osas põllumajandusel või turismil.

“On selge, et kõigil sektoritel ei lähe alati ühtemoodi hästi, see mõjutab maakonna palgakasvu. Teine põhjus võib peituda selles, et majanduse struktuur on alati muutumises, aga muutused erinevad maakonniti. Kui kusagil tekib kiiremini kõrgepalgalisi töökohti või kaob madalapalgalisi, hoogustub palgakasv. Rolli mängib keskmine palgatasegi: osa maakondade palgakasvu mõjutab miinimumpalga tõus rohkem, teistel vähem,” kommenteeris Soosaar.

Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Metsa teatel on märgata, et töötukassale edastatud tööpakkumiste palgad on viimasel ajal veidi kõrgemad kui mõni aeg tagasi.

“Üleüldine palgasurve on viimastel aastatel väga tugev olnud ja on asjade loomulik käik, et palgad on tõusnud. Ettevõtted, mis maksavad konkurentsivõimelist töötasu, leiavad endale lihtsamalt ja kiiremini sobivad inimesed,” märkis Mets. “Need ajad, kui tööpakkujad lubasid kuulutustes miinimumpalka, on jäänud mõne aasta taha ja praegu selliseid teateid naljalt ei leia.”

Metsa väitel ootavad tööotsijad vähemalt 1000eurost töötasu.

Kogu Eestis tõusis keskmine kuupalk selle aasta kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4 protsenti. Keskmine tunnipalk oli 8,22 eurot.

Keskmine brutokuupalk oli tegevusaladest kõrgeim info ja side alal (2390 eurot), finants- ja kindlustusvaldkonnas (2296 eurot) ning energeetikas (1913 eurot). Võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muus teenindavas tegevuses, kus see on seni olnud üks madalamaid (organisatsioonide töö, kodutarvete parandus, iluteenindus). Kuupalk langes aga põllumajanduses ja kinnisvaras.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigiasutustes ja -ettevõtetes (1817 eurot) ja välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes (1685 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigiasutustes ja -ettevõtetes ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslike isikute firmades.

Teise kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju (1545 eurot) ja Tartu (1440 eurot) maakonnas ja madalaim Saare (1084), Valga (1060 eurot) ja Hiiu (971 eurot) maakonnas.

Aastakasv oli ülejäänutest kiirem Põlva-, Lääne-, Viljandi- ja Pärnumaal.

Pärnumaa palgasaajatele välja makstud summa oli teises kvartalis 119 737 795 eurot ja väljamakse tehti 35 822 inimesele. Mediaanväljamakse oli meie maakonnas 1000 eurot.

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes mediaan Eestis 98 euro võrra ehk 1017 eurolt 1115ni.

Maakonniti oli tänavu esimeses kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju ja madalaim Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1218 ja 897 eurot.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muud tulumaksuga maksustatavat töist tulu, mida tööandja deklareerib igas kuus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.