/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2019/08/28/12507352t1h3270.jpg)
Marvi Kösteri ehmus, kui kohtas Pärnus Rääma tänaval oma aiamaal pikkade jalgade ja vapsiku tagaosa suuruse kehaga herilasämblikku: just hiljuti oli ta näinud ühismeedias postitust, kus kirjutati, et mürgist ämblikku on Eestis veel kohatud.
Piltuudis: pärnaka aias toimetas haruldane mürgine ämblik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on herilasämblik haruldane. Peamiselt elab see liik Vahemere-äärsetel aladel, kuid viimastel aastakümnetel on ta Euroopas oma levilat jõudsalt põhja ja itta laiendanud. Esimest korda nähti seda ämblikku mõni aasta tagasi Saaremaal.
Pärnu minizoo omanik Peeter Põldsam ütles, et herilasämblik ei kujuta endast ohtu. “Ohtlik on ta kärbsele, kuid ämblikuhammustus ei tee inimesele midagi: natuke valus on. Muidugi ei tasu teda torkima minna,” ütles Põldsam, kelle sõnade kohaselt elab Eestis teisigi mürgiseid liike, näiteks ristiämblik.
Köster pani aiaelanikuga distantsi hoidmiseks toolide vahele võrgu üles. “Seal paistab päike päev otsa peale. Lugesin, et nad on soojalembesed,” seletas Köster. “Korraks käis peast läbi mõte ta teise koha peale kolida, kus ta saaks segamatult edasi elada.”
/nginx/o/2019/08/28/12507353t1h7e3a.jpg)
Köstri jutu järgi paistab, et aias toimetab üksainus isend.
Herilasämblik on soojalembene, armastab avatud ja päikesepaistelisi elupaiku. Kõige sagedamini võib teda leida kuivadel niitudel ja karjamaadel, tee- ja metsaservades, aga ka põldudel ja aedades, tihti jõeorgude niiskemates paikadeski.
Herilasämbliku hammustus meenutab herilase või mesilase astlatorget.
/nginx/o/2019/08/28/12507354t1he456.jpg)
Eestis on teada üle 500 ämblikuliigi.