Hans Soll: Kuidas hallata Pärnu jõge?

Taastuva lõhejõena vajab Pärnu jõgi heaperemehelikku suhtumist ja kõigi jõe käekäigust huvitatute koostööd. Foto: Martin Raid

Pärnu jõe halduse ideoloogia keskmes on taluperemees, kes elab selle jõe kaldal. Kui suudame peremehe ideega kaasa haarata, on kõik korras. Selleks peab ta jõudma äratundmiseni, et tema privaatsus on tagatud ja lõhe tema õue all ei ole nuhtlus, vaid au ja uhkuse asi. Arusaadavalt peab ta võtma teatud peremehekohustused.

Teine alussammas on harrastaja lõhe- või forellipüüdja või mõne muu kalapüüdja õigused ja kohustused jõel. Eeskirja täpne ja korrektne täitmine. Kalastajast ei tohi jõekaldale maha jääda mitte midagi, mis tema kohalolekust räägib.

Kolmandaks tuleb tunnistada, et Pärnu jõgi, eriti ülemjooksul, on kinnikasvamisohus. Kogukond peab siin ühiselt kaasa lööma. Riigil tuleb jätkuva projektiga koelmuala laiendada, paisurudimendi alasid ära kasutada. Kohalik võim ei pääse slippide ega juurdepääsuteede rajamisest, nagu Tori vald on asunud seda tegema.