Pärnu lasteaias Mai traditsiooniline toimus jõululaat – traditsiooniline selle poolest, et laata on peetud juba alates eelmisest sajandist.
Mai lasteaed korraldas traditsioonilise jõululaada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal tekkis töötajatel mõte midagi muuta. Traditsioonilisest laadast ei tahetud siiski loobuda. Nii saigi otsustatud, et lasteaia saalis toimub jõululaat, kuid peale selle on vanematel koos lastega võimalus osaleda töötubades.
Laadapäeval oli saali paigutatud iga rühma jaoks oma lauake, kus kogu kaup oli valminud laste, lapsevanemate ja õpetajate kätetööna. Osta võis kõikvõimalikke esemeid: kootud, heegeldatud ja muul viisil meisterdatud kuusekaunistusi, kaarte, mitmes variandis küünlaid, nukuriideid, sokke, salle, ehteid jne.
Käsitööesemetest oli eriti hea minek omapärastel loomakujulistel pesupulgakottidel, millest nii mõnigi oli juba enne laada algust kinni pandud. Õpetajate kõrval olid paljude lettide taga ametis lapsevanemad, kes samuti olid õla alla pannud töötubade organiseerimisel ja läbiviimisel.
Kaks rühma olid otsustanud korraldada jõululoosi, kus otse loomulikult võitis iga loos. Need olid kõige populaarsemad ja menukamad ostukohad, kust kaup sai otsa juba enne laada lõppu. Lapsi meelitasid loosi ostma eelkõige Hello Kitty ja Ämblikmehe maskid, mis olid erakordselt populaarsed. Peavõitudena loositi välja nii parasjagu moes olev satsiline ja hinnaline sall kui Steffani pitsarestorani kinkekaart.
Laadalt võis osta kehakinnituseks kõikvõimalikke suupisteid, alates soolaset (kiluvõileivad) ja lõpetades maiustustega: kaunistatud piparkoogid, vahvlitordid, muffinid, kirjud koerad, õunakoogid. Direktori kabinetis oli avatud kohvik, kus sai jalga puhata, juttu vesta ja koogikeste kõrvale kohvi rüübata.
Saalis töötas pidevalt laadalaulik, kes reklaamis töötubades toimuvaid tegemisi ja jagas infot selle kohta, kus parasjagu midagi algamas oli.
Töötubades õpetati lastele ja vanematele jõuludega seotud asjade meisterdamist. Kahel täistunnil oli ühes töötoas võimalus õpetaja ja lapsevanema juhendamisel õppida selgeks jõulupärja valmistamine. Jõulupärgi tehti nii lindudele söögilauaks kui ka uksele kaunistuseks. Kaunistatud jõulupärjad ei jäänud sugugi alla lillepoe pärgadele, aga mis peaasi – need olid ise tehtud. Töö oli mahukas ja aeganõudev, kuid tulemus kauapüsiv.
Järgmises rühmas töötas päkapikkude töötuba, kus meisterdati krepp-paberist mütsikestega puupulgapäkapikke, valmistati vilditud jõuluehteid, õpiti voltima tapeedist kinkekotte ning punuti puna-valgest lõngast südamepaela. Selles rühmas osutus kõige populaarsemaks päkapikkude meisterdamine ja ehete viltimine. Nii mõnigi ema lubas töötoast lahkudes hankida koju isiklikud viltimisnõelad.
Nagu igal laadal, ei puudunud meie lasteaias lõbustused. Kolmandas töötoas ei saanudki meisterdada, vaid hoopis puhata ja jälgida lastelavastust. Koolieelse rühma lastel oli selgeks õpitud näidend „Mütsikaupmees”.
Enne etendust tuli korrektselt järjekorras seista ja endale lapspiletimüüjatelt pilet osta ning kui see kontrollitud, sai teatrisaali siseneda. Etenduse käigus said külastajad teada, kuidas mütsikaupmehelt mütsid varastati ja kuidas need uuesti käte saadi. Iga etendus lõppes ühise näpumänguga, mis õpetati selgeks nii lastele kui lapsevanematele. Lavatükk osutus nii populaarseks, et seda etendati neljal korral ja alati täissaalile.
Neljandas töötoas oli avatud piparkookide kaunistamise töökoda. Kõik osalejad said endale osta eelnevalt rühma lapsevanemate küpsetatud eri suuruses piparkoogi ning selle vastavalt oma soovile glasuuriga kaunistada. Töötuba oli populaarne ja meisterdajaid-kaunistajaid jätkus kogu aeg.
Viiendas töötoas ja saalis oli kõigil väikestel ja suurtel tüdrukutel, sealhulgas emmedel võimalik lasta endale punuda erikujulisi krokodillipatse. Patsipunumises püsis pidev järjekord ja kõik soovijad said ennast kauniks teha.
Väikestele tüdrukutele oli avatud veel üks ilusaks tegemise tuba, kus sai küüsi lakkida, kaunistuseks kleepse valida ja lasta tätoveeringud teha. Sealgi püsis pidev järjekord.
Et kõik töötajad olid laadaga ametis, siis nemad töötubades toimuvast osa ei saanud. Siit tekkis soov jagada jõulupärja valmistamise algteadmisi töötajatele järgmise päeva lõuna ajal. Soovijad said endagi kodu kaunistuseks jõulupärjad meisterdada.
Kuna lasteaiaõpetajatel on head mõtted alati tagataskus käepärast, arenes seegi idee edasi. Nüüd juba pakuti välja mõte, et igal jõulueelsel lõunal võiks mõni õpetaja jagada teistele oma huvitavaid teadmisi ja näputööoskusi. Hea idee, miks mitte rakendada!
Võib öelda, et traditsiooniline, omapärane ja rahvarohke jõululaat läks korda ning soov jätkata püsib tugevatel alustaladel. Peaasi, et ainult häid ideid ja teotahtelisi õpetajaid ning lapsevanemaid jätkuks.