Rästik sünnitas pealtnägija silme all

Eestis on rästik võrdlemisi tavaline roomaja, kuid siiski looduskaitse all.

FOTO: Karl Adami

Peale kaunite suveilmade pakkus eelmine nädal mõne metsa all söögiseeni, teise ääres aga punapõskseid pohli. Pea niisama palju sain korjata põdrakärbseid, kihulasi ja veidi sääseemandaidki. Korilusretkede järel sõtkusin tuule vihisedes rattaga kodu poole ja üpris sageli sattusid kruusateel mulle ette nii sisalike hulka kuuluvad vaskussid kui teed ületavad ja end soojendavad siud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Rästiku tunneb sageli ära sakilise seljamustri järgi. Kuid siksaki asemel võib muster koosneda hoopis rombidest, ovaalidest või triipudest. Samuti on kohatud üleni musti rästikuid. Rästiku silm on punakarva ja tema pupill on vertikaalne erinevalt nastiku ümarast. See annab rästikule kurjakuulutava ilme. Tal on tagasihoidlik nägemismeel, kuid erk haistmine, millele aitab kaasa kahe­haruline keel.

Eestis on rästik võrdlemisi tavaline roomaja, kuid kuna talle sobivate elupaikade hulk järjest väheneb, on ta siiski looduskaitse all ning teda ei tohi tappa ega vigastada. Rästikud on madudest kõige põhjapoolsema levikuga. Neid kohatakse mõnikord isegi Soome põhjaosas ja Koola poolsaarel. Kõige sagedamini silmab rästikuid raiesmikel turnides, konnates metsa või raba servas, segametsas. Enamik rästikuid kasvab poolemeetriseks, harva kuni meetriseks. Nad on üsna paikse eluviisiga ja rändavad harva elupaigast kaugemale kui sadakond meetrit.

Tagasi üles