Urmas Saard: Õiglast kriitikat peab taluma

Eksimuse korral peaks ajakirjanikul jätkuma julgust seda ­endale tunnistada ja vabandust paluma. Foto: shutterstock.com

Hulk aastaid tagasi pöördus Tallinna suure ajalehe kaastöötaja minu poole küsimusega, mis oli sõnastatud ekslikul eeldusel. Püüdsin vastusega vale arusaama kummutada, aga pärast mõnda selgitavat lauset kõne katkes. Polnud kindel, kas suutsin ootamatule kiirelt esitatud telefoniküsimusele sama nobedalt reageerides piisavalt arusaadavalt vastata. Kindluse mõttes saatsin tema elektronpostile palve, et ta saadaks minu vastuse enne loo avaldamist ülevaatamiseks. Seda ta ka tegi ja kahtlus osutus õigeks. Vastuse mõte oli kirjutatud sootuks teisiti.

Parandasin tema vääriti kuulmist või mõistmist, aga sellele vaatamata lugesin järgmise päeva lehest valeuudist, mis oli pealkirjastatud ajakirjaniku eelduse ja järelduse või tema isikliku arvamuse kohaselt – minu sõnu väänates ja mõtet muutes, nii et uudisloo kriitiline sisu asetus kolmanda isiku suhtes halvimal viisil lugejat eksitavasse konteksti. Artikli ilmumise järel püüdsin samalt ajakirjanikult selgitust saada. Selgus jäi saamata, vastus piirdus emotsionaalselt pahasel toonil öeldud lausega: “Nii need asjad ei käi.”

Väga vana ebameeldiv juhtum ei vääriks uuesti meenutamist, kui ma poleks lugenud laupäevasest lehest arvamuslugu pahast ajakirjanikust.