Pipist ja mõmmidest Beethovenini: kontserdimaja aasta tuleb kirevam kui kunagi varem

Tellijale
avatud

“Kratt” on Eduard Tubina kirjutatud Eesti esimene ballett, mis ärkab rahvusooper Estonia orkestri, naiskoori ja Eesti rahvusballeti koostöös ellu.

FOTO: Rünno Lahesoo

Laupäeval alustab uut hooaega dirigent Neeme Järvi hinnangul vabariigi ilusaim kontserdisaal, Pärnu kontserdimaja. Siiani kõige kirevama kavaga aasta kõnetab direktor Marika Pärgi hinnangul eri maitse ja vanusega inimesi. “Hooaega vaadates julgen öelda: kui siit mitte midagi ei leia, on see kas millegi eest põgenemine või kultuurihuvi puudumine,” pakub Pärk.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Jätkatakse traditsioonidega: programmist leiab MustonenFesti, Hennessey ja Eesti kontserdi uusaastakontserdi ning Pühademuusika. Pärnakate ees musitseerivad klassikalise muusika tähed meilt ja piiri tagant.

Väärikasse ikka jõudmist tähistab lauljanna ja saatejuht Reet Linna. Rahvusooper Estonia toob lavale Eesti balleti “Kratt”. Nostalgiahõnguga täidavad saali lastelavastus “Mõmmi ja sõbrad” ja 50 aasta juubelit pidav telesaade “Entel-tentel”. Kontserdisaalid üle Eesti pühenduvad ooperilaulja Georg Otsa 100. sünniaastapäevale. Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva kontserdil särab aga siitkandi flötist Pipilota Neostus, kes kümnend tagasi kõndis sama maja kõige kõrgema korruse kollases koridoris, lihvides oskusi muusikakooli klassis number 614.

“Aga maailm on avardunud. Viimase kümne aastaga on kultuuri vallas toimunud tohutu areng: pakutakse eri asju, žanrid on lähenenud,” selgitab direktor muutusi, millega kontserdimaja peab kohanema. “Andres Mustonen ütleb alati, et žanripiire ei saagi tõmmata.” Beethoveni ja rokkbändi Rammstein loomingut ühendav kava, mis jaanuaris Läti virtuooside esituses Pärnuski kõlab, võib direktori arvates tekitada samal ajal küsimusi ja uudishimu. “Kas näpuviskajaid ehk tõsiseid rokifänne ehmatab see ära? Või vastupidi?” mõtiskleb kontserdimaja juht.

Tagasi üles