Tellijale
Põdrakärbes võib riiete vahel püsida nädala või kaks
Verejanulistest sääseemandatest ja päikeselõõsas toimetavatest tüütutest parmudest tulvil suvekuud on nüüdseks seljataga. Söögiseene- ja marjahuvilistele on mihklikuu otsekui aasta tipphetk, mil korilasehing pulbitsema lööb. Võiks arvata, et nüüd on käes see aeg, mil saab kergemalt hingata, metsas käies nautida põski paitavaid päikeselaike ja noppida rahulikult korvi mõne seenenupsu. Sulnist rahu ei saa aga nautida kuigi pikalt, sest metsad suisa kubisevad pisikestest tüütutest põdrakärbestest.
Piltniku ja korilasena liigun ma väga sageli metsamaastikel. Tean, et soojal ajal tuleb mul arvestada nii puukide, sääskede, parmude kui kihulastega, kuid põdrakärbsed ununevad mul pea igal aastal seniks, kuni nad end agaralt meelde tuletavad. Esimesi põdrakärbseid kohtasin tänavu juba heinakuul. Veidi rohkem oli neid augustis ja nüüdseks on mõnes metsanurgas suisa võimatu liikuda ilma, et pruunikas jakk oleks kaetud pea sama pruunide kärbsetaoliste olenditega, kes näitavad üles ülemäärast huvi.