Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/12/6247609t1h8dd4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/16/12565385t1h1ff6.jpg)
Juba mõnda aega käib ühiskonnas tuline debatt Eesti pensionisüsteemi saatuse üle. Põhjust selleks on küll ja veel. Isamaa peamine valimislubadus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks jõudis kevadel koalitsioonileppesse ja nüüd lohisevad Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond selle ideega kaasa. Pensionisüsteemi pea peale pöörav eelnõu jõuab ilmselt peagi riigikokku, sest võimuerakondadel on tuli takus.
Jah, praegusel süsteemil on hulk lahendamist vajavaid kitsaskohti ja puudusi, kuid valitsuse pensioniplaaniga ei saa kuidagi nõus olla. Lubamatu ja ohtlik on ainuüksi see, et tervet ühiskonda otseselt puudutavaid muudatusi, mille tõeline mõju ilmneb 20, 30 või 40 aasta pärast, tahetakse kiirkorras läbi suruda. Puudub majandusliku ja sotsiaalse mõju analüüs või ei taheta seda rahvale esitada.