Eestimaa rüütelkonna peamees parun von Dellingshausen, kirjeldades oma mälestusteraamatus ”Kodumaa teenistuses” (lk 394) Balti hertsogiriigi kibekiiret saamiskatset, kirjutab 1918. aasta oktoobri lõpupäevade kohta: ”Enne, kui Riiga sõitsin, saabus külaskäigule Baieri printsi Leopoldi staabiülem kindral Hoffman … Kindral oli nõus, et pärast personaaluniooni plaani kõrvaleheitmist tuleks meil tõenäoliselt esialgu iseseisev riik moodustada. Samuti nõustus ta minu väitega, et siiani ei ole Eestimaal midagi juhtunud, mis võiks üldsust arvamusele viia, nagu oleks Saksamaal siin mängus püsivad huvid. Sellepärast tegi ta juba samal õhtul minu juuresolekul korralduse alustada töid Riia–Pärnu–Tallinna otseraudtee mahamärkimiseks, andes sellega märku soovist luua transiitliikluseks otseliin Helsingi, Tallinna, Riia ja Berliini vahel.”
Rail Baltic võinuks valmida sajandi eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui oleksime endale hertsog Adolf I saanud, olnuks planeeritud otsetee Euroopasse juba sajand tagasi valminud. Kas nüüd on rohkem õnne või kasvab praegune eurosegadus uueks revolutsiooniks ja oleme jälle raudteest ilma?