Maarika Haidak: Depressioon viib töövõime?

Õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, pikaajaline tööta­mine üksinda, monotoonne töö võivad mõjutada töötaja tervist ning põhjustada tööstressi. Foto: Urmas Luik

Inimesed on liikunud üha enam füüsiliselt töölt vaimsele, muutunud on töö iseloom ja nõudmised. Need muutused panevad proovile meie tervise.

Terviseprobleemide kahjulik mõju puudutab kogu ühiskonda. Kehva vaimse tervise kulu hinnatakse Eestis 572 miljonile eurole ja see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

Nähes kasvavat probleemi ja tagajärgede tõsidust, on vaimset tervist toetav töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid töötervise ja -ohutusega seotud teemasid. Eestiski. Tänavu 1. jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega täpsustati töökeskkonna vaimse tervise käsitlust. Muudatusega selgitati muu hulgas psühhosotsiaalsete ohutegurite mõistet, näiteks: õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline tööta­mine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja -keskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.