Terviseprobleemide kahjulik mõju puudutab kogu ühiskonda. Kehva vaimse tervise kulu hinnatakse Eestis 572 miljonile eurole ja see summa võib juba lähitulevikus kasvada.
Nähes kasvavat probleemi ja tagajärgede tõsidust, on vaimset tervist toetav töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid töötervise ja -ohutusega seotud teemasid. Eestiski. Tänavu 1. jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega täpsustati töökeskkonna vaimse tervise käsitlust. Muudatusega selgitati muu hulgas psühhosotsiaalsete ohutegurite mõistet, näiteks: õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja -keskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.
/nginx/o/2019/09/19/12575445t1h619c.jpg)
