Matsalu loodusfilmide festival (MAFF) teeb tänavu koostööd Pärnu uue kunsti muuseumiga, kus linastub osa festivalifilme.
MAFFi filme näeb veel täna ja homme Pärnuski
Täna õhtul linastuv “Ars Natura” (Šveits) on mõtisklev, sõnadeta, emotsionaalne film looduse ja elu ilust.
Seda võib kirjeldada kui juhendatud meditatsiooni: loodusmaastikud on filmitud Islandil, Itaalias ja Šveitsis, reaalajas ja aegluubis, kasutades nüüdisaegseid kaameraid, läätsi ja uusimaid järeltöötlustehnoloogiaid.
Film aitab teadvustada meie imelise planeedi Maa haprust ja meie vastutust oma laste ja tulevaste põlvkondade ees.
{iframe_embed}
Ars Natura Trailer from Hans Leysieffer on Vimeo.
{/iframe_embed}
Homme linastub uue kunsti muuseumis neli filmi.
Filmi “Valge põhjapõder” (Ungari, Rootsi, Venemaa, Uus-Meremaa) viib vaataja kaugele kõnnumaale väikese tüdruku ja tema vanaisa juurde. Need on Masha ja Vladimir, kes elavad Kesk-Siberis Evenkias. Nad on pärit evengi hõimust, kes on taigametsa rändrahvas.
Vladimir üritab võimatut: nomaaditraditsioone elus hoida. Pärast 11aastast pausi naaseb tema juurde filmimees Zoltan Török, kes proovib Vladimirit aidata.
{iframe_embed}
{/iframe_embed}
“Nüüd või ei kunagi” (Suurbritannia) on maailma esimene dokumentaalfilm planeedi kõige haruldasemast suurest inimahvist – Tapanuli orangutanist ja selle liigi esindajate Sumatra metsakodust Indoneesias.
Need orangutanid avastati alles 2017. aastal ja nad on selles rikkalikus vihmametsas tuhandeid aastaid rahulikult elanud kõrvuti lugematute muude põnevate liikidega. Kuid nüüd on olukord muutunud. Maailma rahvastik kasvab ja loodusmaailm, sealhulgas Batang Toru, kannatab. Filmitegijad ütlevad: on aeg tegutseda ja see mets päästa.
{iframe_embed}
{/iframe_embed}
Karud tantsivad Rumeenia Karpaatides igal aastal. Linateos “Tasakaal karunahas” (Prantsusmaa) näitab sealseid pidustusi, kus mehed kannavad traditsiooniliselt rongkäigus karunahku.
Usutakse, et kiskja julgust ja jõudu on vaja, panemaks vastu eesseisva aasta raskustele. Riigis, kus elab Euroopa suurim karupopulatsioon, on inimesed ja karud olnud sajandeid lähedased naabrid. Tänapäeval on piirid nende territooriumide kaduma hakanud ja vahel põimunud. Film pakub sissevaadet uue tasakaalu tekkesse piirideta maailmas.
{iframe_embed}
{/iframe_embed}
Filmis “Vesineid” (Soome) saab vaataja osa 13aastase Emika ja tema nõo Antti lõbusatest hetkedest kõigil neljal aastaajal järve ääres, mida ümbritseb põnev loodus. Koos hulguvad nad ürgmetsas, ujuvad, kalastavad ja korjavad mustikaid. Talvel magavad külmunud järvel, taevas veiklevate virmaliste all. Kevadel kohtavad nad maailma haruldasimat hüljest – Saimaa viigerhüljest. See on hingematvalt kaunis looduslugu kogu perele.
MAFFi eesmärk on tutvustada ja tunnustada uusi loodusfilme ja nende loojaid, pakkuda võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust ja suurendada niiviisi vaatajate teadlikkust ja huvi keskkonnateemade vastu. Festival propageerib looduslähedast ja säästvat elulaadi ning põlisrahvaste sügavalt loodusega seotud traditsioonide austamist.