Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/29/7870079t1h36fd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/20/12579182t1h4a7a.jpg)
Rahvusvaheline muusikapäev viib tänavugi oktoobri esimesel päeval Eesti eri otstesse üle 100 tasuta kontserdi. Käesolev aasta erineb mullustest muusikapidudest selle poolest, et muusikud võtavad igas maakonnas fookusesse ühe pilli. Pärnumaal võetakse vaatluse alla lausa kaks – harf ja kannel.
Kannel on eestlastele tähtis pill. Ainuüksi rahvalikke kandleid on meil õige mitu, igaüks isemoodi. Aga ka kromaatiline kannel on unikaalne instrument, sest on täitsa meie oma Eesti asi, olgugi et mängida saab sellel maailma klassikatki.
Nüüdisaja kromaatilise kandle ehitas 20. sajandi keskel kandlemeister Väino Maala.
Tõe huvides tuleb lisada, et kromaatilisel kandlel ei esitata sugugi vaid Bachi ja teiste Lääne heliloojate teoseid. Olulisema osa repertuaari on pillile loonud siiski Eesti heliloojad, näiteks Anti Marguste, Mirjam Tally, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova.