:format(webp)/nginx/o/2019/09/24/12590180t1h9a0a.jpg)
Õhtul enne parvlaev Estonia katastroofi aastapäeva näitab Mark Soosaar uue kunsti muuseumis oma 1996. aastal valminud linateost “Lõputu lugu Estoniast”. Vastupidi katastroofi põhjusi uurivatele raamatutele ja filmidele püüab meie kandi mehe töö vaadata kannatanute hinge.
Estonia väljus Tallinna sadamast 1994. aasta 25. septembri õhtul. Meri olevat olnud kuldne ja rahulik. Paari päeva pärast juhtus aga katastroof: Estonia viis meresügavustesse kaasa 852 inimest, pääses 137.
“Paljud, kelle lähedased viibisid tol saatuslikul ööl laeval, usuvad imedesse. Neid aitab usk ja oskus kadunuid enda lähedal hoida,” kirjutab Soosaar filmist.
Inglismaal elav Charlie otsib oma tantsijannadest kaksikõdesid, kelle nimed olid alguses pääsenute hulgas. Niisamuti oli seal kapten Avo Pihti oma, keda otsib abikaasa Sirje Piht. Kapten Erich Moik arvab, et esialgu pääsenute nimekirjas olnud kaheksa inimest on kuhugi viidud. Päästepaadis oli ju Avo Piht, kes võis teada Estonia uppumise asjaolusid.
Kadunud kaksikõdede sünnipäeva tähistamisel usuvad lähedased, et nad on elus ja tõde tuleb päevavalgele.
Estonialt pääsenud Marge Rull kohtub inimestega, tänu kellele ta on elus ja võimeline oma tööd jätkama. Katastroofi üleelamist meenutavad rootslastest vennadki.
Estoniast kirjutatud artiklid annavad põhjuse saada kokku isal ja tütrel, kes pole teineteist näinud aastakümneid. Arvamust avaldab Vigala Sass.
Filmilinastus algab kell 17. Mälestuspäeval on omaksed laeva uppumiskohas ja merrevisatud lilled meenutavad lahkunuid.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)