Soomeugriline 2011

Majake Udmurtias.

FOTO: Marti Mätas

Aasta lõpul tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. Milline oli aasta 2011 soome-ugri rahvastele? Mis olid kõige aktuaalsemad sündmused, mille üle võiks rõõmustada, mille üle kurvastada?

Eeldatavasti sai kardetuimaks ja oodatuimaks sündmuseks Venemaa 2010. aasta rahvaloendusandmete avaldamine tänavu detsembris.

Soomeugrilasi jääb vähemaks

Andmed näitavad taas soome-ugri rahvaste arvu kiiret vähenemist. Kui Venemaa suurimate rahvaste venelaste ja tatarlaste puhul on see neli protsenti, siis karjalastel 35, vepslastel 28 ja komidel 22 protsenti. Tuleb tõdeda, et vähenemise kiirus, võrreldes 1989. ja 2002. aasta rahvaloendusega, on aina kasvanud. Põhjusi on mitu, tähtsaim neist assimileerumine, kuid kahjuks on nende rahvaste loomulik iivegi negatiivne.

Taas suurenes põhjapoolsete soome-ugri ja samojeedi rahvaste arvukus, hantide, manside ja neenetsite puhul seitse–kaheksa protsenti. Paraku on nendegi rahvaste juurdekasv pidurdunud, sest 1989. ja 2002. aasta rahvaloendust võrreldes oli juurdekasv koguni 30 protsenti.

Peamiseks rahvaarvu suurenemise põhjuseks tuleb lugeda eelkõige Handi-Mansi ja Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna naftatootjate suurenenud toetusi põlisrahvastele. Praegu on rahaline toetus umbes 150 000 rubla ehk 3750 eurot inimese kohta, mis kuuldavasti on pannud nii mõnegi venelase või usbeki ennast handiks või mansiks kuulutama.

Teine põhjus on aga põlisrahvaste positiivne loomulik iive, mis praegu on Handi-Mansimaal 16 protsenti, ringkonna keskmine on üheksa protsenti. Seega võib öelda, et hantide ja manside loomulik juurdekasv on praegu Venemaal peaaegu kõrgeim, umbes niisama head näitajad on vaid dagestanlastel ja tšetšeenidel.

Nadi emakeeleoskus

Praegu puuduvad veel andmed keelte valdamise kohta, kuid vaevalt need optimismi sisendavad. Eri teadusuuringute andmetel on hinnanguline rahvuskeelt emakeeleks pidavate inimeste osa hantidel ja mansidel 30 protsenti. Seega, juba 70 protsenti neist loeb ema- ja esimeseks keeleks vene keelt.

Suurematel soome-ugri rahvastel on rahvuskeelt emakeeleks pidavate inimeste arv kõrgem, kuid hinnanguliselt 50–60 protsenti, mis paratamatult teeb murelikuks ja võib arvata, et assimileerumise kiirus üha kasvab. Sellele aitab kaasa asjaolu, et paljudes piirkondades ja soome-ugri vabariikides on loobutud rahvuskeelte õpetamisest koolides. Soome-ugri keeled pole hariduskeeled, võimukeeled pole nad enam ammu.

Samuti ei ole soome-ugri keeled nähtavad, suurimate keskajalehtede tiraaž on praegu 6000 eksemplari ja seda poolemiljonilise rahvaarvu puhul. Raamatuid antakse välja 20–30 nimetust aastas, telesaateid on suurematel rahvastel kaks–kolm tundi nädalas.

Eriti kurvaks teeb asjaolu, et sotsioloogilised küsitlused näitavad Venemaa soome-ugri rahvaste rahulolu ja riigilt nad senisest rohkem tähelepanu oma keelele ega rahvusküsimusele ei soovigi. Ehk enim on protestivaimu säilinud maridel, kelle arvukus väheneb aeglasemalt ja kes oma keelt rohkem tähtsustavad.

Mari keele paremale olukorrale ja maride vähesemale assimileerumisele on kaasa aidanud asjaolu, et pea ainsa Euroopa rahvana on nad säilitanud looduseusu, mis tähendab, et neil on võimalik oma jumalatega rääkida mari keeles.

Teiseks mõjutab mari keelt ja kultuuri, samuti rahvusteadvust tõik, et ollakse tatarlaste ja baškiiride naabrid. Kahe suure rahva (tatari ja vene) kultuurimõjude piirkonnas elamine võimaldab oma rahvuslikku identiteeti paremini hoida kui ülejänud Venemaa soome-ugri rahvastel, kes elavad vene keele ja kultuuri mõju all.

Venemaa soomeugriline minevik

2011. aasta teine märksõna oli Venemaa soomeugrilise mineviku esiletoomine. Nimelt möödub 2012. aastal 1150 aastat Rjuriku, Truvori ja Sineuse valitsema kutsumisest ja seda loetakse Vene riigi alguseks. See aasta on ühtlasi mitme Venemaa linna asutamise aasta, nimetaks siin Irboskat ja Novgorodi. Samuti möödub 1000 aastat mordvalaste ühinemisest Vana-Vene riigiga. Sel aastal toimuski üritusi, festivale, konverentse, mis olid mõeldud sisse juhatama järgmise aasta sündmusi.

Huvitav on, et Venemaa tahab nüüd näidata ja tunnistada oma soome-ugri juuri ja loeb soome-ugri rahvaid riigi asutajateks. Varasemad seisukohad olid, et metsade ja soode keskel elasid soome-ugri rahvad. Neil oli palju maad ning neid oli vähe. Siis tulid lõunast slaavlased, kes tõid põllumajanduse, tsivilisatsiooni ja rajasid riigi. Nüüd kirjutatakse ja räägitakse, et soome-ugri rahvastel oli arenenud kaubandus, põllumajandus ja metallitöötlemine. Mida sellest järeldada võib, ei oska öelda, kuid igal juhul on 2012. aastal põhjust Venemaa ajalookäsitlusi ja juubeliüritusi tähelepanelikult jälgida.

Olematu esindatus duumas

Detsembris toimusid Venemaal riigiduuma valimised ja peab tunnistama, et soome-ugrilaste esindatus on seaduskogus pea olematu. Teadaolevalt esindab duumas soome-ugri ja samojeedi rahvaid kaks neenetsit. Soome-ugri vabariikides (v.a Karjalas) sai võimupartei ülekaaluka võidu, Mordva Vabariigis hääletas Vladimir Putini juhitava Ühtse Venemaa poolt koguni üle 90 protsendi valimas käinuist.

Valimised annavad tunnistust sellest, soome-ugri rahvad ja vabariikide elanikud on alati võimuparteimeelsed. See tuleneb asjaolust, et enamik vabariike saab Moskvalt suuri dotatsioone, Mari ja Mordva puhul ulatub summa koguni 60 protsendini aastaeelarvest.

Valimised tuletasid veel meelde soome-ugri rahvaste tõrjutust kohalikest esinduskogudest. Näiteks maride puhul, keda Mari Vabariigi rahvastikust on ligi 43 protsenti, kuulub kohalikku duumasse vaid 16 protsenti, udmurtide puhul on näitajad vastavalt 31 ja 12 protsenti. Karjala Vabariigi duumas aga pole ühtegi karjalasest liiget.

Kõige selle tulemusena võidakse ja võetaksegi täiesti demokraatlikult lihthäälte enamusega vastu seadusi, mis ei ole sugugi põlisrahvaste huvides. Alaesindatuse põhjused on väga erinevad, eelkõige aga viitavad sellele, et rahvuslik enesehinnang on Venemaa soome-ugri rahvastel väga madal. Sügavale juurdunud rahvuslik alaväärsuskompleks on üks peapõhjusi, miks soome-ugri rahvaid, nende keeli ja kultuuri eriti näha pole.

Soome-ugri internetis

Viimasel ajal, eriti 2011. aastal on arenenud soome-ugri rahvaste internetivõimalused, tõhusalt on täienenud uudisteportaalid http://www.finugor.ru; http://www.finnougoria.ru. Ei kirjutata ainult kontsertidest, pidustustest ega mängudest, vaid arutatakse väga tõsiseid ja valusaid teemasid. Venemaal on ilmunud mitu head ja julget raamatut, mis puudutavad näiteks rahvuspoliitikat ja ajalugu. Ajalooraamatutes on ilmunud palju materjali, mille avaldamine poleks varem kõne alla tulnud.

Eestiski on viimasel aastal ilmunud mitu soome-ugri rahvaid tutvustavat raamatut ja muid trükiseid. Nimetaks siin Olev Remsu „Minu Neenetsimaad“, Indrek Jäätsi „Rännakuid ööpoolsetesse maadesse“, Marju Vaheri „Kunstitunde soome-ugri ainetel“, Uurali keelte sõnastikku, “Hõimukalendrit 2012/2013”. Samuti on eesti keeles ilmunud soome-ugri keeltest tõlgitud teoseid, peamiselt luulet.

Hõimupäev lipupäevaks

2011. aasta oli tähtis veel selle poolest, et hõimupäev sai riigikogu otsusel riikliku tähtpäeva ja lipupäeva staatuse. Oli tõesti uhke tunne näha Tallinna ühissõidukeid kaunistatuna soome-ugri rahvaste lippudega.

Tänavu möödus 80 aastat soome-ugri kultuurikongressi otsusest, mis ütles, et hõimupäeva tuleb tähistada Eestis, Soomes ja Ungaris oktoobri kolmandal nädalavahetusel. Sel aastal see esimest korda nii toimuski, isegi soomlased tähistasid hõimupäeva õigel ajal. Varem on nad hõimupäeva tähistanud kas septembris või novembris.

Peale selle on hõimupäeva hakanud meeles pidama Venemaa soome-ugri rahvad, see loob eelduse, et nad võivad saada rahvaid ühendava tähtpäeva. Rahvusliku identiteedi säilitamise ja tugevdamise seisukohast on see väga tähtis.

Venemaa soome-ugri rahvad arvudes

mordvalased       744 200

udmurdid       552 299

marid             547 605

komid             228 235

Permi komid        94 456

karjalased  60 815

neenetsid    44 640

handid             30 943

soomlased    17 875

eestlased    17 661

mansid             12 269

vepslased    5936

sölkupid           3649

ungarlased  2781

bessermanid        2201

saamid             1771

nganassaanid        862

isurid             266

setud              214

vadjalased  64

Allikas: Venemaa 2010. aasta rahvaloenduse andmed

Tagasi üles