Andres Metsoja: Soovime rohkemat kui kunagi varem

Palju piike on murtud Tartu üli­kooli Pärnu kolledži rahastuse pärast. Nüüd teame, et seegi on saanud lahenduse ja Pärnu linn on valmis igal aastal panustama üle poole miljoni euro kolledži kulude katteks. Foto: Urmas Luik

Pärnu jääb paljudele meist ja külalistele silma ning meelde kui rohelusse mattuv ja turvaline paik, kuhu tahaks ikka ja jälle tagasi tulla. Kõige selle eest kannavad aga hoolt kümned ja kümned kojamehed, kes otseses mõttes on linna mainekujundajad. Selliseltki poeme paljude inimeste puhkusepäevade mälestustesse, mida meenutatakse nii hallidel sügispäevadel kui kargetel talveõhtutel. Ehk ka siis sünnivad perede kokkulepped tulla ­tagasi, investeerida, veeta vanaduspäevi või lihtsalt vahva nädalavahetus.

Märkame üldiselt ikka siis, kui ­komistame häiriva otsa, olgu selleks majanurgal üleajav prügikonteiner või mahalangenud ja koristamata risu haljasaladel. Hea meel on siin tõdeda, et oleme saavutanud ühe eesmärgi: linnapilt on silmanähtavalt paranenud. Selle eest tunnustan kõiki neid inimesi, kes selle eest on hea seisnud! Suur tänu teile!

Kui on puhtus ja rohelus, siis eeldame ju kultuurikihi vastavust ümbritsevale olustikule. Millised on meie visioonid? Tõsi, avalik võim on praegu mõnevõrra võlgu kultuuriobjektidele. Meie plaanides olev Läänemere kunstisadam, kunstihoone ja raekoda on päris kindlasti ­linnaruumi olulised elemendid, mille kohta tekkinud küsimused on saanud järjepanu vastuseid. Oleme jõudnud olukorda, kus meie ambitsioonid ja võimalused on suuremad kui kunagi varem. Tuleviku kujundamine on meie kõigi ­kätes ja hirm selle ees ei ole kõige parem nõuandja. Ei ole kas-küsimust, vaid ­küsimus “Kuidas?”.