Peeter Volkov: Mis kuradi pärast ma peaks sadama vastu vimma pidama?

Tõnu Kann reporter

28. september 2019, 0:01 10 min lugemist

Peeter Volkovi kestvaim peatuseta ülemeresõit sai teoks Watergate’i regatil ja vältas 40 tundi. “Liig mis liig,” sõnas mees. FOTO: Lilli Tölp

Õppinud teedeehitusinsener, hingelt meremees Peeter Volkov pole saatuse tahtel saanud ehitada kuigipalju sõidu- või kõnniteid, aga olnud teerajajaks mitmelegi sündmusele, mis veel nüüdki vastu kõlavad, või ettevõtmisele, mis on meie linnapildis tänagi nähtav.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Meremehena on Volkov pidanud veetma rohkem aega sadamas kui merekarud üldiselt – tõsi küll, taas teerajaja rollis –, alul munitsipaalsadama, siis aktsiaseltsi Pärnu Sadam juhataja ametis.

Sellest hoolimata on tal ette näidata regativõite ja Eesti meistritiitleidki kaptenina avamerel purjetades.

Juttu temaga alustasime sündmusest, mis lõi laineid üle purjespordimaailma, kui taasiseseisvunud Eestis toimus 1994. aasta augustis tollal esimene tõeliselt suur rahvusvaheline spordivõistlus: Finn-klassi purjetamise maailmameistrivõistlused Pärnu lahel. MMi korraldas üleilmse Finnil purjetajate liidu ja Eesti purjespordi liiduga koostöös Pärnu jahtklubi, mille kommodoor tol ajal oli sama mees – Peeter Volkov.

27.09.2019 01.10.2019

Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.

Logi sisse

Sul ei ole kontot?

Loo Postimees konto

Peeter Volkov: Mis kuradi pärast ma peaks ­sadama vastu vimma pidama?

Õppinud teedeehitusinsener, hingelt meremees Peeter Volkov pole saatuse tahtel saanud ehitada kuigipalju sõidu- või kõnniteid, aga olnud teerajajaks mitmelegi sündmusele, mis veel nüüdki vastu kõlavad, või ­ettevõtmisele, mis on meie linnapildis tänagi nähtav.

Peeter Volkov: Mis kuradi pärast ma peaks sadama vastu vimma pidama?

Õppinud teedeehitusinsener, hingelt meremees Peeter Volkov pole saatuse tahtel saanud ehitada kuigipalju sõidu- või kõnniteid, aga olnud teerajajaks mitmelegi sündmusele, mis veel nüüdki vastu kõlavad, või ettevõtmisele, mis on meie linnapildis tänagi nähtav.