Jaak Uibu: Sündimus – rahva tervise tähtsaim näitaja

Sündimusest sõltub rahva püsimine ja seda loetakse rahva elujõu näitajaks. Foto: Urmas Luik

Rahva tervise näitajaid on sadu, aga tähtsaim neist on sündimus. Selline seisukoht on mul kujunenud, kirjutades artikleid ja raamatuid rahva tervisest. Kui panin kokku võrguväljaannet “Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel”, siis selles ühendasin tervisenäitajad demograafilistega, sest rahvastiku plaanis kirjeldavad nad kõik sama objekti. Üksnes sündimuse kaudu tagatakse rahvastikuprotsessi pidevus ehk rahva püsimine ja seda loetakse elujõu näitajaks.

Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma Terviseorganisatsiooni preambulas sõnastatud tervisedefinitsioonist: tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii üksikisiku kui kogu rahva puhul. Selle järgi ei tule rahva tervist hinnata üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid kasutada demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke parameetreidki.

Olen aastakümnete vältel kokku puutunud vastupidise seisukohaga: sündimus kuulub demograafia valdkonda ja sellega tegelevad poliitikud ja demograafid. Loomulikult on see nendegi ala, kuid lapsed sünnivad ikka tervishoiutöötaja käte vahele, nemad jälgivad ja nõustavad-aitavad tervise alal ja saadavad inimest kogu elu vältel. Et eluniit põlvkondade vahel ei katkeks, ongi vaja kavandada teavet ja tegevust tervise valdkonnas ikka koos sündimusega, selmet jätta seda mõne muu kava kanda.