Sirje Niitra: Maaettevõtja valud ja katsumused

Kombain. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Eesti inimesi kutsutakse üha enam linnatolmu jalgelt pühkima ja maale elama kolima. Elamist leida pole maapiirkondades kuigi keeruline, sest tühje kortereid ja lagunevaid maju jagub. Kui inimene tööd ei pelga, saab perele peavarju ikka valmis kõpitseda. Aga vaat töö leidmisega on enamasti keerulisem ja tihti tuleb see ise tekitada ehk ­hakata ettevõtjaks.

Olles lugusid kirjutades kohtunud paljude maal tegutsevate ettevõtjatega, keda keeleinimesed soovitavad maatootjateks nimetada, on mind vallanud kahetised tunded. Esiteks olen olnud suures vaimustuses nende perede pealehakkamisest ja töövõimest. Kui sul on loomad laudas, ei saa nii, et kell viis õhtul lõpetad töö ja lähed koju telerit vaatama. Kui kasvatad vilja, pead sügisel isegi öösel käima kuivatis kontrollimas, kas kõik on ikka korras. Tean, et paljud talunikud isegi ööbivad kriitilisel ajal kuivatisse tehtud voodites. Loomade poegimisel tuleb samuti kogu aeg silm peal hoida.