Toomas Alatalu: Venemaa jäljest Ukraina draamani

Ukraina presidendi nõustumine nn Steinmeieri valemiga tõi protestijad Kiievi tänavatele. Foto: Valentyn Ogirenko

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump käsitles ÜRO peaassambleel oma võimufilosoofiat detailideni, ent tema kõne ei huvitanud kedagi, sest igal pool mujal tehti järeldusi poliitseisust, kuhu oli sattunud maailma võimsaima riigi juht. Tema vastasleeri, kes kolm aastat oli üritanud tõestada, et Venemaa sekkus Trumpi osalusel 2016. aasta presidendivalimistesse, oli saatnud ootamatu edu.

Laekunud uus kaebus presidendi mõjutamiskatse kohta oli seotav eesseisvate, 2020. aasta valimistega, ent USA ja Ukraina presidendi 25. juuli telefonikõne avalikustamine – seda üllatusena peaassambleele tulnud Volodõmõr Zelenskõile, kes sattus USA ajakirjanike tõlgendamisrahe alla –, süütas vahepeal kustunud lõkke. Igal juhul alustas Trumpi vastasleer, kus juhtkolmiku moodustavad esindajatekoja juht, Itaalia juurtega Nancy Pelosi, luurekomitee juht juut Adam Schiff ja senati vähemuse juht Chuck Schumer, kibekiiresti presidendi ametist kõrvaldamise protsessi.

USA kongressi esindajatekojas on demokraatidel vajalik häältearv (218) koos, ent senatis on neil vaid 47 kohta ja lõppotsuseks läheb seal tarvis 67 häält. Samal ajal käib ju Ameerikas valimiskampaania: novembris 2020 valitakse peale presidendi kubernerid ja osa kongressist ja keegi ei taha kaotada.