Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/03/12620215t1h4c78.jpg)
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump käsitles ÜRO peaassambleel oma võimufilosoofiat detailideni, ent tema kõne ei huvitanud kedagi, sest igal pool mujal tehti järeldusi poliitseisust, kuhu oli sattunud maailma võimsaima riigi juht. Tema vastasleeri, kes kolm aastat oli üritanud tõestada, et Venemaa sekkus Trumpi osalusel 2016. aasta presidendivalimistesse, oli saatnud ootamatu edu.
Laekunud uus kaebus presidendi mõjutamiskatse kohta oli seotav eesseisvate, 2020. aasta valimistega, ent USA ja Ukraina presidendi 25. juuli telefonikõne avalikustamine – seda üllatusena peaassambleele tulnud Volodõmõr Zelenskõile, kes sattus USA ajakirjanike tõlgendamisrahe alla –, süütas vahepeal kustunud lõkke. Igal juhul alustas Trumpi vastasleer, kus juhtkolmiku moodustavad esindajatekoja juht, Itaalia juurtega Nancy Pelosi, luurekomitee juht juut Adam Schiff ja senati vähemuse juht Chuck Schumer, kibekiiresti presidendi ametist kõrvaldamise protsessi.