Linnujahti pidanud Itaalia kütid rikkusid seadust

Linnujahti pidanud turistid rikkusid seadust. Foto: Urmas Luik

Septembri alguses Pärnumaal tuvastatud jahirikkumisele lisandus septembri teises pooles neli seadusrikkumist, mis on seotud Itaalia jahituristidega. Viimastest rikkumistest pandi Pärnumaal toime üks, kaks rikkumist tuvastati Saaremaal ja üks Ida-Virumaal.

Kihnus linnujahti kontrollides selgus, et oli lastud kaks lindu, keda ei oleks tohtinud küttida. “Üks ebaseaduslikult kütitud lindudest oli valgepõsk-lagle, keda tohib heidutuse eesmärgil küttida piirkondades, kus on viljapõllud, aga mitte rannikualal,” ütles keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus. “Jahimees võttis süü omaks, selgitades oma eksimust tähelepanematusega, aga kütid peavad eristama linde ka lennu pealt.”

Kihnu juhtumi puhul ei ole väärteomenetlus veel lõppenud, aga keskkonnakahju on määratud ja tasutud.

Üks elektroonilise peibutusvahendi kasutamise juhtum tuvastati Pärnumaal septembri alguses, kui Peerni sadama läheduses jahti pidanud itaallasest turist kasutas linnuhäälitsuste mahamängimiseks mobiiltelefoni.

“Praegused juhtumid näitavad, et jahiseaduse regulatsioonist jahikorraldajat puudutavas osas ei piisa ja jahituristidele rakendatav linnujahikoolitus ei täida alati eesmärki. Jahiseadusest tulenevad trahvimäärad on ajale jalgu jäänud,” märkis keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnade kohaselt on sellised seadusrikkumised taunitavad ja selts suhtub väga tõsiselt neile saadetud märgukirjadesse. “Eriti arusaamatu on osa välismaiste jahikülaliste puhul see, et nad ju tegelikult teavad tänu koolitusele, kuidas on õige käituda, aga ei käitu selliselt. Nad lähevad mingil põhjusel teadlikult rikkumise teed,” ütles Korts. “Seetõttu on korra tagamiseks vajalik koolitusega kompleksis rakendada karmimaid karistusi ja suurendada korraldaja vastutust. Praeguse regulatsiooni kohaselt vastutab ainult külalisjahimees ise, korraldaja ei pea isegi Eestis viibima, rääkimata sellest, et tal oleks kohustus olla jahipidamise ajal saatjana kõrval.”

Küttimishooaeg veel kestab. Eeskirja järgi võib partlastele, laugule, kajakalistele ja tikutajale pidada jahti 20. augustist 31. oktoobrini. Hanesid ja laglesid võib küttida 20. septembrist 30. novembrini. Kormoranide jahihooaeg algas 1. augustil ja kestab 30. novembrini.