On aasta 2009. Istun Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi keldriklassi kolmanda rea pingis. Tagantpoolt kostab klaviatuuriklõbinat. Kiikan selja taha ja näen Timmut: pikka kasvu heledate juustega klassivenda, kelle tähelepanu on musta värvi õunaarvuti ekraanil. Sama päeva õhtul selgitab ta mulle, mis on internetiettevõte. Kuulan ja püüan Timmu mõttelennuga kaasa minna, kuid tulutult.
Tellijale
Ettevõtja Timmu Tõke: Inimesed teevad liiga palju asju korraga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme aastat hiljem istume vastamisi, ees tass kohvi ja klaasike vett, taamal Tallinna raekoda, mis aknast paistab. Katusekorteri valgete seinte vahelt ei leia voodeid, küll aga kirevate pallidega täidetud vanni ja mitukümmend arvutit. See on virtuaalreaalsusega tegeleva iduettevõtte Wolf3D uus kontor.