Vanapargi monument jääb ajaloomälestiste nimekirja (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu linn soovis vabaneda Vanapargis olevast mälestusmärgist.
Pärnu linn soovis vabaneda Vanapargis olevast mälestusmärgist. Foto: Meelis Kalme

Pärnu linnavalitsus tegi eelmisel kuul muinsuskaitseametile ettepaneku eemaldada Vanas pargis asuv terroriohvrite ühishaua ­mälestusmärk ajaloomälestiste nimekirjast. Selle nädala alguses teatas amet, et ei pea ettepanekut põhjendatuks.

Septembri alguses pöördus Pärnu abilinnapea Siim Suursild muinsuskaitseameti poole pal­vega kustutada terroriohvrite monument ajaloomälestiste nime­kirjast ja riiklikust registrist.

Abilinnapea viitas ettepanekus Eesti sõjamuuseumi tellitud ja muinsuskaitse seltsi töörühmas kuue aasta jooksul tehtud inventuuri “Aastatel 1918–1920 ning 1941–1944 langenud Punaarmee sõdurite matmispaigad ja tähised” tulemustele.

“Vanapargi ja veel paljude monumentide puhul selgus, et need polegi püstitatud ühishauale, ammugi terroriohvrite omale, vaid tegemist on puhtal kujul propagandistlikel eesmärkidel rajatud nõukogudeaegse monumendiga ja sinna pole kedagi maetud,” põhjendas Suursild kirjas.

Esmaspäeval teatas muinsuskaitseamet, et ei pea ettepanekut põhjendatuks.

Ameti teatel võetakse ajaloomälestiste riikliku kaitse eelduse hindamisel asja tähtsust ajalooprotsessis, seost ajalooliste sündmuste või ühiskondlike protsesside ja esimese või teise maailmasõjaga.

Ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu teatas linnale saadetud kirjas, et ühishaud koos monumendiga on möödunud sajandil Eestis toimunud ühiskondlike protsesside otsene tunnistaja ja jälg.

Säilitamist ja mälupaiku väärib ka ajaloo ja inimtegevuse tumedam külg.

Ilme Mäesalu

“Terroriohvrite ühishauda tähistav monument on kunsti­liselt heal tasemel näide nõu­kogude perioodi monumentaalkunstist, kandes endas ajastu arusaamu hukkunute mälestuse jäädvustamisest,” märkis Mäe­salu.

Haud ja seda tähistav monument annavad võimaluse tutvustada tulevastele põlvedele nõukogude perioodi ja tollal valitsenud arusaamu monumentaalkunsti kasutamisest ideoloogilistel eesmärkidel.

“Säilitamist ja mälupaiku väärib ka ajaloo ja inimtegevuse tumedam külg,” nentis Mäesalu. Lisades, et Vanas pargis asuvale ühishauale on lisatud infotahvel, mis aitab mõista selle rajamisaegset ja praegust konteksti.

Ühishauda on ümber maetud vähemalt 60 kirstu

Aastatel 1905, 1917, 1924 ja 1941–1944 ajaloolistes sündmustes hukkunute põrmud on ühishauda ümber maetud 01.12.1940 ja 25.11.1945.

Skulptor Juhan Raudsepa punasest graniidist monument on ühishauale püstitatud 1958. aastal. Monument valmis Pärnu linna TSNi täitevkomitee tellimusel.

Andmed: muinsuskaitseamet

Tagasi üles