Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa  

Eestis tähistatakse õpetajate päeva möödunud sajandi 60. aastatest ja alati on see andnud õpilastele võimaluse loominguliselt tegutseda. Sindi gümnaasiumis tähistati tänast õpetajate päeva reedel peaasjalikult kahe õpilase eestvõttel, kelle taha haakusid paljud gümnasistid, ja kaasatud olid vilistlasedki.

12. klassi õpilased Kristiina Anufrieva ja Randel Käärmann selgitasid, et neile oli selle tähtpäeva korraldus projektipõhine õppeülesanne, omandamaks uus kogemus. Kristiinale polnud tänavune õpetajate päeva korraldamine esmane käeharjutus. Möödunud aastal abistas ta gümnaasiumi lõpetanud sõbrannat Chätlyn Partsi, kes nüüd  tuli omakorda nooremale kooliõele toeks. Mõõdukalt kauguselt hoidis ettevalmistustel silma peal kooli direktor Ain Keerup, kelle isiklik eeskuju mõjutab õpilaste hoiakuidki. Nii seisis Kristiina õppepäeva alguses aegsasti samas kohas peaukse lähedal, kus Keerup tervitab õpilasi harjumuspäraselt kõigil koolipäevadel. Reedel ütles varasel tunnil koolitulijaile tere direktori kohustusi täitnud Kristiina.

Klassides võtsid õpilasi vastu gümnaasiumiealised asendusõpetajad, kes suhtusid endale usaldatud ülesandesse täie tõsidusega. Vajadusel abistasid neid erksama vaimuga õpilased, näiteks: kui asendusõpetajal tekkis hetkeline teadmatus, kust mõnd tarvilikku õppevahendit leida. Aga esmalt juhatasid asendusõpetajad oma hoolealused aulasse kogunemisele.

„Tere, austatud õpilased ja tänased uued õpetajad! Mul on suur au siin teie ees direktorina seista,” tutvustas Kristiina ennast kooliperele asendusjuhina. „Tänane päev on kohe eriti imelik: õpilastest on saanud õpetajad. Aga õpetajad ise veedavad mõnusalt aega ja tunnidki pole tavapärase pikkusega.” Lühemad tunnid tegid küll õpilastele rõõmu, kuid mõnelegi võis vastumeelt olla nutitelefonide kasutuse piiramine. Need tuli tunni ajal ära anda.

Õpetajad sellel hommikul nii vara ei tulnud. Neid oodati alles üheksaks ja juhatati esmalt õpetajate tuppa kaetud laua ümber istuma. Lauakatmisel olid õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi juhendamisel õpilased Pillerin Pihelgas, Merili Tambu, Getter Saar, Laura Lelebina. Igale sisenejale ulatati roosiõis. Sealgi pidas asendusdirektor kõnet. Kõigepealt soovis ta imeilusat õpetajate päeva, kuid päris niisama tegevuseta puhkust siiski ei lubanud. Kohvijoomise ja suupistete näksimise järel pidid päris õpetajad tundma ennast taas õpilasena ja kirjutama 20 minutiga kirjandi, mille pealkirjaks „Kuidas te loodate, et kunagised vilistlased teid õpetaja ja eelkõige inimesena mäletavad?”.

Aulas esinesid õpilasansambel Agulipoisid ja Devil-Blade Freestyler. Edasi paluti õpetajad õppehoone vastastiiba, muusikakooli saali. Viimase hetkeni saladuses hoitud üllatusesinejaks osutus laulja Alen Veziko, kes tõstis õpetajate meeleolu lakke. Veziko hea vestlusoskus ja valjuhäälne laulmine kitarrikeeli sõrmitsedes ei jätnud kedagi ükskõikseks.

Ja jälle piki koridore tagasi gümnaasiumi aulasse, kus uued üllatajad ees. Alustuseks võttis sõna Argo Ollep, kes oma tänusõnad andis edasi videotervitusena. Ta ei olnud küll sellel hetkel õpetajatega samas ruumis, kuid oli tunda, kuidas Argo sõnad tõid õpetajate silme ette vanad mälestused ja sellega kaasnesid rõõmupisaradki. Pärast Argot astus ette mereväelase mundris Siim Miil, Sindi gümnaasiumi vilistlane, kelle ladus jutustamisoskus valmistas erilist heameelt tema kunagistele õpetajatele. Taaskohtumisel kinkis Siim neile lilleõie. Julgelt tunnistas ta kogu auväärse auditooriumi ees kooliaegseid möödalaskmisi ja äpardusi. Kuid kõigele vaatamata andis Sindi gümnaasium talle nii hea põhja, et mehel õnnestus omandada kõrgharidus peaaegu cum laude (märge “kiitusega” lisatakse haridust tõendavale ülikoolidiplomile. „See jäi jälle natuke oma lolluse taha, aga sellised me oleme, tagantjärele targemad,” rääkis Siim. „Nüüd olen kolme toreda tütre isa, oma eluga rahul ja püüdlen ikka edasi.”

“Tänu teile, kallid õpetajad, on tänastel vilistlastel nii tugev põhi all, et nad on oma eluteel jõudnud sinna, kuhu nad poleks ilma teieta kunagi jõudnud. Ja tean, et minagi saan pärast lõpetamist uhkusega öelda, et just nimelt tänu teie õpetusele, näägutamisele, naljadele ja eelkõige inimlikkusele jõuan ma elus kaugele ja minust saab hea inimene,” võttis Kristiina õpetajate päeva lühidalt kokku.

Kõigile koolitöötajatele, mitte ainult õpetajatele, kingiti raamitult mälestuseks Toomas Hendrik Ilvese sõnadega pühendus „Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa”.