Jõululauale sobib nii rukkileib kui kõrvitsasai

Soe ja kollane kõrvitsasai on mõnus jõuluamps. Foto: Erakogu

Kui piparkoogid ja seapraad pühadelaual igavana tunduvad, võiks küpsetada hoopis ise leiba või teha magusat kõrvitsakooki.

Õie Pihlak Maria talust rääkis, kuidas nende talus jõuluküpsetised lauale jõuavad.

Et tegu on suure majapidamisega, tehakse seal korraga reheahjus umbes neli kilogrammi leiba ja kolm kõrvitsasaia.

Leib valmib mitme päevaga

Kõik algab juuretisest, mida Maria talus võetakse enda leivatainast. Etteteatamisel saab juuretist hankida talust endalegi.

Leivategu algab Pihlaku kinnitusel pärastlõunal, kui umbes 100 grammi kerkimistunnustega juuretist võetakse külmkapist välja.

Juuretis rändab kaussi, kuhu Pihlak kallab ka ligemale 1,2 liitrit vett. Siis segab tainasse rukkijahu, kuni tekib hapukoorepaksune mass. Jahu tuleb lisada, kuni tainal enam vett peal pole.

“Juuretises on olemas kõik, mis tainal on vaja kerkimiseks. Sellepärast ei ole tarvis eraldi pärmi või muna juurde panna,” selgitas Pihlak.

Edasi rändab tainas rätiku alla sooja kohta hapnema ja jääb sinna nii järgmise päeva hommikuni, kokku 10–12 tunniks.

“Hommikul lisame soola ja suhkrut ning sõtkume juurde nii palju rukkijahu, et tainas hakkab lirtsuma: õhumullid tulevad välja,” jätkas leivameister. “See võtab umbes pool tundi. Siis võtame sellest kogusest ligi 100 grammi järgmiseks korraks juuretiseks. Juuretis seisab külmkapis paar nädalat. Sügavkülma ei soovita seda panna, sest seal surevad pärmiseened ära.”

Soovi korral võib leivatainale lisada rosinaid, ploome, mandleid. Igapäevaleivasse Maria talus neid ei panda, kuid jõululeivale ikka.

Edasi tuleb välja otsida leivavormid ja need võiga sisse määrida.

“Paneme kuni pool vormi tainast täis,” rääkis Pihlak. “Silun pealt märja käega, et jääks libe ja ühtlane. Sõrmega torkan paar–kolm auku ka sisse, siis augud näitavad, kuidas tainas kerkib. Siis paneme vormid sooja kohta rätiku alla taas kerkima. Kerkib neli–viis tundi, kuni vorm on ääreni täis.”

Selle aja jooksul kütab naine talu reheahju, laseb sel tõmmata ja jõuab söedki välja visata. Siis rändab tainas ahju.

Esmalt hoiab Pihlak leiba ahjus 15–20 minutit, siis vaatab, kuidas see on küpsenud, ja keerab teise külje. Seejärel on leib ahjus järgmised 15–20 minutit. Nüüd tuleb tõmmata leib ahjusügavusest ettepoole, et ta mustaks ei tõmbaks.

Küpseb järgmised 30 minutit.

Et leib on küps, saab Pihlaku kinnitusel aru, kui küpsetis hakkab vormi sees liikuma. Vajadusel võib teha hambaorgitesti. Edasi pannakse leib rätikute alla kuni tunniks jahtuma ja siis juba lauale.

Kõrvitsast saab jõulusaia

Esimese portsu jõululeiba küpsetasid Maria talu naised esmaspäeval, järgmine laar läks ahju eile.

Piparkookidele vahelduseks soovitas Pihlak jõululauale aga kõrvitsasaia.

Esmalt tükeldab ta ära nii palju kõrvitsat, kui läheb vaja liitri moosi keetmiseks. “Kuumutan kõrvitsat rasvainega, näiteks võiga, kuni kõrvits muutub moosjaks,” juhendas Pihlak. “Lisan moosile külma piima umbes 0,2 liitrit, et jahutada see käesoojaks. Maitse järgi riputan suhkrut ja teelusika otsaga soola.”

Sellesse massi paneb naine veel ligi kaks kilogrammi jahu, kolm muna ja 1,5 pakki kuivpärmi, oma 30–40 grammi. Nii suurest kogusest saab kolm pätsi saia. Kes soovib valmistada kodus väiksema koguse, arvestab portsud vastavalt väiksemaks.

“Siis läheb tainale rätik peale ja sooja kohta seisma kuni tunniks. Aeg-ajalt lööme alla, et tainas kohevamaks kerkiks,” jätkas Pihlak.

Pärast kerkimist jagab naine taina jahusel laual kolmeks osaks, millest igaühest põimib stritsli moodi patsid. Patsid lähevad ahjuplaadile, kus nad kerkivad veel veidi.

“Enne ahjupistmist määrin saia pealt munaga ja peale võib raputada nii mandleid, suhkrut kui kõrvitsaseemneid,” soovitas naine.

Siis läheb sai 180 kraadini kuumutatud ahju ja 30 minutit hiljem ta valmis ongi.

“Soe ja kollane kõrvitsasai on väga mõnus,” kinnitas Pihlak.