Hallvares istub puu ladvas? Peagi tuleb külma

Eriti valjult kõlab kraaksumine sügisel, mil võib silmata suurtesse parvedesse koondunud hall­vareseid.

FOTO: Karl Adami

Lapsena polnud mul sügavat loodusehuvi, ometi jäid kooliteel silma eri liiki taimed ja tiivulised. Tallinnas ümbritses mind omajagu elusloodust: nägin pea igal hommikul ja pärastlõunal lompides tüürivaid sinikael-­parte, kaerahelbeid nokkivaid koduvarblasi, hakke ja veidi suuremaid hallvareseid. Ükski neist ei teinud inimesest väljagi ja arvasin, et nõnda käituvad nende ­sugulasedki metsikus looduses. Minu esimene fotojaht keset Pärnumaa metsi ja külamaastikke tõestas aga vastupidist.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Hakke ja koduvarblasi leidus vaid asulates, sinikael-pardid pagesid väikejõgedelt ja kraavidest juba mitmesaja meetri pealt ja nende hirmutamiseks piisas fotograafi varjust toomingalehtedel. Hallvares aga hoidis mul silma peal ja nii kergesti vaatluspostilt ei lahkunud.

Sellegipoolest pole külamaastikel ega koduhoovides tegutsev hallvares nii vapper kui tema ­sugulased linnamüüride vahel.

Tagasi üles