Otse-eetris: punamonumendi teisaldamiseks tuleb valida õige adressaat

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Pärnu linn soovib vabaneda Vanapargis olevast mälestusmärgist.
Pärnu linn soovib vabaneda Vanapargis olevast mälestusmärgist. Foto: Meelis Kalme

Tänases Pärnu Postimehe ja Tre Raadio ühissaates “Aktuaalne Pärnumaal” võtsid saatejuht Meelis Sarv, muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ja ajakirjanik Tõnu Kanni jututeemaks Vanasse parki 1958. aastal püstitatud monumendi võimaliku teisaldamise ja parki maetud kirstude ümbermatmise surnuaiale.

Selgus, et seegi pole päris kindel, kas pargist üldse inimsäilmeid leitakse. Rent arvas, et avastatakse, sest arhiivides säilitatud materjalide põhjal seal 1940. ja 1945. aastal toimetatud ümbermatmistel kirstudes inimsäilmed olid. Seega on tegu sõjahaudade kartegooriasse kuuluva matmispaigaga, mis eeldab kaitset.

Selles oldi saates ühel nõul, et tegu on esmajoones ideoloogilise punamonumendiga, mis toidab müüti Pärnus 1924. aastal ebaõnnestunud riigipöördekatse järel sõjakohtu otsusega hukatud kangelastest nagu ka töötava rahva vastu fašistlike roimarite toime pandud kuritegudest.

Ootamatult selgus, et Pärnu linnavalitsus, kes on kahel korral palunud muinsuskaitseametit see monument kaitse alt vabastada, on eksinud adressaadiga. Palve tulnuks linnaametnikel esitada kaitseministeeriumile, kelle juures tegutsev sõjahaudade komisjon saab langetada otsuse, kas monument tuleks teisaldada ja matta inimsäilmed (kui neid sealt leitakse) ümber mõnele kalmistule.

Rent tunnistas, et muinsuskaitseamet on koos taotlustele eitava vastusega saatnud Pärnu linnavalitsusse sellegi teabe, et muinsuskaitseamet pole pädev selle monumendi teisaldamiseks luba andma. Miks seda siis ikka ja jälle muinsuskaitseametilt taotletakse?

Kõlama jäi mõte, et kui kord punamonumendi teisaldamiseks ja võimalikuks säilmete ümbermatmseks läheb, ei peaks seda tegama suure avaliku tähelepanu saatel. Kui võimalik, tuleks tänapäevaste meetoditega kindlaks teha isikud, kes Vanasse parki kunagi sängitati. Praegu teatakse üksnes seda, et pargis võib maapõues olla kuni 60 kirstu.

Mis neis matmise ajal oli, ei tea kindlalt öelda keegi, enne kui neid kirste pole välja kaevatud ja avatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles