Saada vihje

Neljanda põlve tallinlane avastas külast pärisinimesed (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Ma ei oska enam mõeldagi, et Tallinna tagasi elama lähen,” ütleb maalilisse Kabli külla kanda kinnitanud Maarja Sein.
“Ma ei oska enam mõeldagi, et Tallinna tagasi elama lähen,” ütleb maalilisse Kabli külla kanda kinnitanud Maarja Sein. Foto: Urmas Luik

Maale elama tullakse sellekohase hoogtööpäevatagi, nagu kinnitab neljanda põlve tallin­lasena Kabli külas kanda kinni­tanud Maarja Sein, kes avastas selle pealinnast paarisaja kilomeetri kaugusele jääva maalilise looduse ja sõbralike kohalikega paiga ühe suvepuhkuse ajal.

“Minu viga oli võib-olla selles, et ma jäin liiga pikalt Tallinna,” arvab Maarja ja tõttab lauale tooma Kabli Pagari hommikuvärsket kohvikõrvast. “Siin on inimesed päris. Kui sa kellegagi räägid, kuuled, mida kusagil tehakse, aga Tallinnas sa oled mingi keegi, kuigi mul läks seal ka hästi: mul on oma ettevõte, Toompeal pisike kohvik, mille sõbrannaga kahekesi tegime. Kui seal on vaja suuremaid peolaudu valmistada, sõidan päevaks-paariks appi.”

Aastat neli tagasi otsustasid äripartneritest sõbrannad, et panevad kohvikuukse juulis kinni ja võtavad kolm nädalat puhkust. Maarja hakkas otsima interneti­avarustest kohta, kus oleks meri, mets ja kämpingu- või väikemajutus. Ta jäi peatuma Lepaninal, hotellil Kabli küla lõunaotsas, paigas, kus paljurännanud naine polnud jalga maha pannud.

Tagasi üles