Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/08/12724749t1h4b83.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/14/12653302t1h26d9.jpg)
Pärnus töötav füsioterapeut Kadri Janson meenutab oma praktika ekstreemseimat juhtumit: “Patsient tuli mu kabinetti ja oli täiesti kõveras, ei suutnud end sirutada, luua silmsidet ega rääkida.”
Päris iga päev Janson sääraseid abivajajaid ei kohta. Kuid korduvalt on tema ukse taha sattunud inimesi, kes ei suuda enam argitoimetustega hakkama saada. “Osa jõuab minu vastuvõtule alles siis, kui ei suuda ennast enam riidesse panna või öösiti ei lase valu magada,” tõdeb spetsialist.
Miks see nii on?