Jaak Sooäär ja Riho Sibul tõlgivad Templis muusikasse Juhan Liivi luulet

Juhan Liivi luulel põhineva  albumi kava meeleolu kõigub ballaadilikust rokilikuni. Foto: Mati Hiis/Promo

Juhan Liivi luule siirus, sügavus ja erakordne üldistusjõud on puudutanud paljude eestlaste hinge. Võimas nelik toob sel nädalal Pärnu Templi kultuuriklubis kuulajateni emotsioonirikka kava, mis hõlmab klassiku tekstidele kirjutatud muusikat ballaadidest rokini.

Kitarrist Jaak Sooäär avastas Juhani Liivi tundeküllase maailma juba koolipäevil. Taasavastas ta selle võlu Liivi 100. sünniaastapäeva eel ja see inspireeris teda muusikat looma.

Esimene valik Juhan Liivi tekstidele kirjutatud laule valmis muusikul aastal 2012, järgnesid kontserdid ja heliplaat “Juhan” (2013).

“Paljud Juhan Liivi luuletused on justkui eile kirjutatud ja sobivad tänapäeva Eesti eluolu iseloomustama: nende luuleridade sotsiaalne teravus justkui kirjeldaks olukorda praeguses Eestis,” ütleb Sooäär.

Liivi luulest uut kava koostades jätkab Sooäär Eesti asja ajamist heade kaasteelistega.

“Riho Sibul, Henno Kelp ja Andrus Lillepea on minu lemmikmuusikud Eesti rokilaval. Neil kõigil on väga tugev isikupära. Nad kõik olid algusest peale valmis Juhani teemadel kaasa mõtlema ja kaasa mängima,” avaldab Sooäär. “Riho Sibul on suurepärane Liivi tekstide mõtestaja ja ta kasutab selleks isepäraseid vokaalseid värve, eriti tumedamaid tämbreid.”

Sibulat ja Sooäärt seob varasem koostöö ansamblites Una Bossa ja Eesti Keeled. Kelp ja Lillepea on Sooääre partnerid ka ansamblis Heavy Beauty.

Kui Juhan musitseerib Templis laupäeva õhtul, siis reedel seavad end siin mõnusalt sisse juba tosin aastat koos mänginud Leana & Hartwin. Tänavu suvel andis duo välja plaadi “Kodu”. mis peegeldab elu kodusaarel.

Saaremaal sündinud ja kasvanud laulja, vilede ja torupillimängija Leana Vapper-Dhoore peab seda saart oma ainsaks päriskoduks. Enda kirjutatud lugude algmed peituvad sosistavates metsades, sügavates rabades ja saare rahutoovates maastikes.

Hartwin Dhoore mängib diatoonilist akordioni ja on tuntud eelkõige uuendusliku instrumentaalse helikeele poolest. Hartwini melanhoolsed harmooniad Leana laulude saates peegeldavad Saaremaa vaikset-maagilist eluolu.

Nende lood leiavad end Eesti pärimusmuusika ja uute, seni rääkimata lugude ristteel, mis hoiavad sedasama pärimust elus. Moodustades hapra ja saladusliku terviku, viivad Leana & Hartwini lood kuulaja kaasa salamaale, kust see muusika alguse sai – Saaremaale.