Meie riigi valitsusse kuuluv erakond kiusab vähemust. Nii nimetame viimastel nädalatel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna korraldatud LGBT-kogukonna vastaseid väljaastumisi ja -ütlemisi.
Juhtkiri: Valitsuserakond kiusab vähemust
Kiusu sihtmärk on valitud ebaõiglaselt. LGBT-kogukond (lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised) pole Pärnus teinud midagi mainimisväärset. Näidatud on üht filmi, peetud üks vestlusõhtu. Kõik.
Kiusamine on valitsuserakonnas ette võetud laiemalt, see ei ole Pärnumaa ringkonna soolo. Siin toimunust on osa võtnud Aarne Mäe, EKRE fraktsiooni nõunik riigikogus, ja Daniel Mereäär, partei Saaremaa ringkonna esimees. Helle Kullerkupp, keda võib pidada siinsete kiusuepisoodide eestvedajaks, kuulub partei juhatusse.
Valitsuserakond plaanib kiusamisega edasi minna. Erakonna juhilt, ministriportfelli kandvalt Mart Helmelt on partei liikmed palunud seista valitsuses selle eest, et lõpetataks LGBT-ühingu rahastamine. Tartus planeerib erakond meeleavaldust noortekeskuse ees, kus toimub LGBT-kogukonna teemadel vestlusõhtu.
Toimunu on kõigutanud sihtmärgiks võetud inimeste turvatunnet. “Nägin viha, vaenu ja tülgastust. Ma nägin võimulolevat erakonda, kes meid süsteemselt kiusab ja alandab. Ma olin vihane ja šokis, mu käed värisesid ja silmad olid märjad, aga olin vait, sest ei saanud alluda provokatsioonile ja nende mänguga kaasa minna. Helistasin hoopis häirekeskusesse ja selgitasin olukorda väriseva südamega,” kirjeldab reedeõhtuseid tundeid põline pärnakas Eva Marta Sokk, Eesti LGBT-ühingu kogukonnakoordinaator.
Kas Eesti riigi valitsusse saab kuuluda vähemusrühma liikmeid hirmutav erakond? Erakond, kes kiusab planeeritult, süsteemselt? See on küsimus peaminister Jüri Ratasele.
Kas vähemuste kiusajad sobivad Pärnu linna volikokku? See on küsimus Pärnu linna elanikele, kelle häälest sõltub kohalik rahvaesinduse koosseis.
Pärnu Postimehe toimetuse arvates ei õigusta ükski maailmavaade sellist kiusamist. Samasugust seisukohta on väljendanud siinne politsei: teisi inimesi häiriv käitumine pole lubatud. Kui nii toimitakse, võiks pöörduda korrakaitsjate poole.
Toimetuse arvates on toimuv ohumärk: praegu on sihtmärgiks valitud LGBT-kogukond, kuid edaspidi võib märklauaks osutuda mõni teine ühiskonnagrupp. Ja seda teenimatult.