Kuninga kooli õpetajad käisid Hispaanias kogemusi vahetamas 

Kuninga kooli delegatsioon Granada partnerkooli ees.

FOTO: Liis Raal-Virks

14.–18. oktoobrini viibis viis Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpetajat Erasmus+ projekti “Read and write together to travel through the 21st-century Europe” raames Hispaanias Granadas, kus anti eesti keele ja Eestit tutvustavaid külalistunde, jälgiti koos Prantsuse ja Kreeka kolleegidega kohapealseid tunde, tutvuti Hispaania partnerkooli õppetöö korralduse ning Andaluusia regiooni ja kogu Hispaania haridussüsteemiga.

Projekti eesmärk on õpilaste lugemishuvi suurendada ning funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust arendada. Nagu Eestis antakse ka Granada koolides raamatukogus lugemistunde, kus lastele loevad jutte ette näiteks näitlejad või kirjanikud.

Andaluusia regioonis ja eriti Granada linnas väärtustatakse rahvusvahelist koostööd (siin on riigi suurim Erasmus+ projektidega tegelevate koolide protsent), mistõttu pööratakse koolides väga suurt tähelepanu keeleõppele. 2011. aastast rakendatakse kõigis Andaluusia koolides kakskeelse keeleõppe metoodikat.

Näiteks Hispaania partnerkoolis antakse teatud ainetunde inglise keeles juba kolmandast eluaastast, mõnes õppeasutuses ka prantsuse või saksa keeles. Kooli on tööle võetud inglise keelt emakeelena rääkivad pedagoogid, kes peale kohalike õpetajate aitavad teha ingliskeelseid ainetunde.

Peale õpetaja on igas klassiruumis alati kohal paar praktikanti, kes täidavad õpetaja abilise rolli, näiteks aitavad lastele õppematerjale kätte jagada ning õpilaste tähelepanu olulisele juhtida. Kõigis tundides on tähtsal kohal muusika, laulmine ja rütmika: loodusõpetuseski saab ingliskeelse sõnavara omandamiseks laulda näiteks sügiseteemalisi lastelaule, mis korduva ning meeldejääva refrääni, plaksutamise ja liigutuste kaudu aitavad lastel paremini meelde jätta uusi sõnu.

Vahetundides püütakse edendada sportlikke eluviise ja kutsutakse õpilasi üles liikuma: näiteks toimuvad koolis zumba-vahetunnid, mil koolipere koguneb siseõue, et tantsida.

Olulisel kohal on grupitööd ja interaktiivsus: õppetöös püütakse teemade kinnistamisel rakendada meeli ning avastus- ja projektõppe põhimõtteid, näiteks sügise käsitlemiseks korraldati koolis sügispidu, kus lapsed kandsid aastaajale viitavaid kostüüme ja vanemad pakkusid sügisande degusteerida. Loodusõpetuses tehakse palju katseid ja loodusvaatlusi.

Koolitusnädala jooksul saadi teada Eesti ja Hispaania kooli suurimatest erinevustest. Näiteks kodutöid ei tohi Hispaanias eel- ja algkoolis anda, selle kohta on suisa eraldi seadus. Samuti ei panda algkoolis hindeid, vaid antakse vanematele tagasisidet kujundava hindamise ja sõnaliste hinnangute kaudu. Vanematega suheldakse iga nädal kindlal päeval. Ranged reeglid on kehtestatud selle kohta, mis värvi tindipliiatseid õpilased kasutada tohivad, mitu rida peab jääma lehekülje ülaservast vabaks, mis värviga võib pealkirja alla joonida. Kool ei toitlusta lapsi: õpilased võtavad kodust kaasa lõunasöögikarbi.

Kuna Hispaania partnerkooli õppurid on harjunud tundides laulma ja kaasa tantsima, meeldisid Eesti õpetajate antud tundide puhul neile kõige enam “Sepapoiste” laul ja kehaosade õppimine eesti keeles, sest see võimaldas neil liikuda ja end liigutada. Väga meeldis neile eestikeelseid sõnu järele korrata ja pidada minidialooge Eesti õpetajatega. Väikesed hispaanlased õppisid meie emakeeles ütlema oma nime, vanust, rahvust, küsima ja vastama, kuidas läheb, ja loendama numbreid ühest kümneni.

Lähetus võimaldas õpetajatel avastada unikaalset Granada linnagi, mille rajasid moslemid, kuid mida arendasid kristlased, mistõttu linn on tänini hiilgav näide mauride arhitektuurist ja kultuurist, mis on põimunud kristlike traditsioonidega.

Tagasi üles