Jaano Martin Ots: Läänemere kunstisadama kõrval võiks olla jahisadam

Pärnu jahtklubile seab piirid kaikohtade nappus. Kui Kesklinna sild tehtaks lahtikäivaks, saaksid jahid liikuda silla alt läbi ning oleks võimalik võtta kasutusele seni tühjalt seisev kai. Foto: Urmas Luik

Pärnu otsib Kesklinna silla remontijat, aga hankel osalevad pakkumised kipuvad olema kallimad kui summa, millega linnavalitsus loodab toime tulla. Purjetajad leiavad, et kui juba ehitada, tuleks vaadata vähemalt 50 aastat ette, teha sild jälle avatavaks ja võtta laevatatav jõelõik sillast ülesvoolu taas kasutusse. Kaikohad väikelaevadele soovitatakse lisada rahastamisvaidlusse takerdunud Läänemere kunstisadama alale.

Jahisadamas on 145 kaikohta. Kui akvatoorium viimseni ujuvkaisid täis laduda, saaks juurde kuni 30 kohta. Jahtklubi kommodoor Väino Hallikmägi prognoosib, et kui uusi veesõidukeid lisandub praeguse tempoga, võib Pärnus kümne kuni 15 aastaga olla vajadus 1000 kaikoha järele. Linnavalitsuse väljaütlemistes on nende tarvidus väiksem. Ametnikud rõhutavad, et kui sild paari purjeka läbi laskmiseks avada, peavad ootama sajad jalakäijad ja autojuhid. Rahvaarvult Pärnuga võrreldavas Rauma linnas Soomes on kaheksa jahisadamat, neist suurim – Suvitie Merijakomo – mahutab 2000 paati-purjekat.