Arhitektuuriõppurid esitasid viisi, kuidas Siinmaa parki köitvamaks muuta
Pärnu ühisgümnaasiumi arhitektuurimooduli õpilased omandasid teadmisi, kuidas kujundada tervendavaid aedu, ja esitasid visiooni Siinmaa pargi arendamiseks.
Eile osalesid kooli arhitektuurimooduli õppurid lektori ja maastikuarhitekti Kadri Maikovi loengus ja töötoas “Tervendavad aiad”. Koostöö sai teoks tänu kooli kahele arhitektuuriteemalisele Erasmus+ projektile. 2018. aastal algas ühisgümnaasiumi peakoordineerimisel projekt “Our Green European Town” (“Meie roheline Euroopa linn”) ja 2019. aastast lüüakse partnerina kaasa projektis “Construisons l’espace de vie de demain” (“Ehitame homset elukeskkonda”).
Mõlema projekti eesmärk on anda õpilastele kestliku arhitektuuri kohta teadmisi ja võimalus kodukoha linnaruumi kujundamisel kaasa rääkida. Projekti lõpuks esitavad kõigi partnerkoolide õpilased kohalikele omavalitsustele ettepanekud ja detailse visiooni kodupaiga ühe koha arendamiseks.
Lektor Kadri Maikov andis kahetunnises loengus ülevaate olulisematest teemaga seotud mõistetest, tervendava aia tunnustest ja teooriatest, mis puudutavad inimese mõjutamist keskkonna kaudu ja esteetilist tundmuslikkust. Õpilased said teada, millised elemendid pargis mõjutavad tuju enim: näiteks puud ja taimed avaldavad mõju 69 protsenti, muude meeltega seonduv, nagu linnud, oravad ja tuul, vaid 26 protsenti. Et aed tervendaks, peab see muu hulgas olema mõeldud konkreetsele sihtrühmale ja vastama kasutaja vaimsele tasemele.
Tänapäeva Euroopas mõeldakse näiteks linnaparke planeerides väga palju pagulaste kogukonnale, kes vajavad võõras kultuuriruumis turvalist ja kodust tunnet. Aia tervendusefekt toimib tihti aiaga suhtluse kaudu ja kehalise reaktsiooni mõjutamisega aia mingi osaga, näiteks mõnes aias või pargis tunneme vastupandamatut soovi kõndida purskkaevu või tiigi juurde, et vett katsuda.
Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kokkupuutel taimkattega väheneb inimeste hirm ja suureneb rõõm. Huvitav on ka fakt, et paljude kinniste asutuste, näiteks vanglate ja vaimuhaiglate aias lehvivad riigilipud ja paigaldatud on sellele maale omased postkastid, et jätta muljet, nagu tegu poleks kinnise asutusega eemal ühiskonnast. Aeda rajades on üks olulisemaid kujunduse osi ja paraku kõige kallimadki teed ja rajad, mis neelavad suure osa eelarvest.
Tervendavat aeda rajades lähtutakse kokkulepitud maastiku tunnustest: näiteks peab see pakkuma rahu ja vaikust, olema prügi ja umbrohuta, kõlada võiksid vee, lindude, loomade ja tuule hääled-helid, osa taimi, näiteks samblik ja sammal, võiks olla justkui isekasvanud, tähtsal kohal võiks olla liigirikkus ja aed peaks pakkuma muljet, justkui sisenetakse teise maailma, ilusaid vaateid või eraldatuse tunnet ja olema kohtumispaik.
Töötoas said gümnasistid praktilise ülesande analüüsida ja pakkuda enda nägemus kooliesisele Siinmaa pargile tervendava aia kriteeriume silmas pidades, et kujuneks köitev ja rahulolu pakkuv linnapark.
Õpilased pakkusid välja pargi keskse kujunduselemendina voolava veega purskkaevu, mis mõjuks rahustavalt, automüra summutavalt ja pimedal ajal valgustaks piirkonda. Lillede istutusala pargi südames pakuks esteetilist naudingut nagu ka skulptuurigrupi loomine juba seal paikneva skulptuuri lähedusse.
Praegune pargiruum ei paku tegevust ei lastele ega nende peredele ja selle muutmiseks pakuti välja ronimiskohtadega tegevusala, kus võiks asuda liivakast ja kiiged. Et visuaalselt eraldada roheala tänavaliiklusest, on noorte arvates vaja pargi Riia maantee ja Kooli tänava poolsesse külge istutada keskmise kõrgusega hekid, laiemad, uue katte ja vabama joonega jalgteed kutsuksid inimesi sellele alale liikuma ja seal pikemalt viibima kui vaid pargi läbimiseks.
Pargis peaks olema võimalus vaadelda seal elutsevaid loomi ja linde. Huvitava kujundusega lindude joogialus võiks olla pimedal ajal valgustatuna oluline maamärk või sõlmpunkt.
Et Siinmaa pargist kujuneks külastajatele meeldiv kohtumispaik, peavad õpilased oluliseks sinna paigutada rohkem valgusteid, vestlusalasid ja istumiskohti, mille lähedal on prügikastid, et kogu park püsiks puhtana.
Noored usuvad, et praegu hüljatuna mõjuv roheala saab muutuda keskkonnaks, mille eest kantakse hoolt ja kus saavad end hästi tunda igas vanuses inimesed.
Ühisgümnaasiumis õpetab 2014. aastast arhitektuurimooduli aineid õpetaja Marika Ristmäe.
