Maire Miglai: Invaliid peab linnale tööd tegema

15 aasta tagasi, kui Naali-Marie Liivrand oli noorem ja jõudis peale oma aiataguse hoolitseda terve suure pargi eest, polnud probleemi. Nüüd palju eakamana ei taha linnavalitsus teda mõista, et tervis ei võimalda puudega vanuril enam linna maa eest hoolitseda.

FOTO: Ants Liigus

Sõna sekka ütlema ajendas eakate inimeste mure linnale kuuluva haljasala ja tänava puhastuse koormise täitmise pärast. Pärnu linnavolikogu 2016. aasta 17. märtsi määruse “Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine” 6. paragrahvi 1. lõige ütleb: “Füüsiline ja juriidiline isik peab heakorra tagamiseks vajalikud tööd tegema tema omandis või valduses oleval kinnistul või muul tema kasutuses oleval territooriumil ning sellega vahetult piirneval kinnistu ja sõidutee vahele jääval üldkasutataval territooriumil.”

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Määrus kehtestab maaomanikele veel rea kohustusi ja keelde, näiteks: puhastusalal muru niitmine (maksimaalne kõrgus 15 sentimeetrit, kaks korda kuus), põõsa- ja puuokste kärpimine, ohtlike okste eemaldamine, lehtede riisumine ja käitlemine, olme- ja haljastusprahi koristamine, ohtlike jääpurikate eemaldamine, aasta läbi kõnnitee puhastamine: lume ja jää ­eemaldamine, libedustõrje õigel ajal. Ehitusseadustiku 97. paragrahvi 6. lõige sätestab, et kõnnitee tuleb korras hoida siis, kui see jääb kinnistu ja sõidutee vahele.

Kui talvel linnas kõndida, näeb kõikjal suuri lumevalle ja jäätunud libedaid tänavaid. Lumesahad lükkavad lume sõiduteele ja sõidutee kõrvale hunnikutesse. Ära veetakse neid harva. Kuidas on siis mõeldav, et vanad inimesed tulevad hommikul vara linna maad koristama ja lund kusagile ära viima, et õigeks ajaks ehk kella seitsmeks kõik korras oleks? Kogu riigis on inimesed juba aastaid sellise koormise vastu protestinud. Seni tulutult. Veidi on siiski kasu olnud: enne tuli koristada sõidutee keskjooneni.

Tagasi üles