Paljudele hinge pugenud hundipoisi kadumise põhjus tõotab jääda selguseta

Uudis jõest päästetud hundist läks paljudele korda, kuna tegemist oli harukordse kokkupuutega inimese ja kardetud kiskja vahel. 

FOTO: Erakogu

Pea viis kuud on möödas sellest, kui Pärnu jõest päästetud hundi jälgimisseade töötamast lakkas ja hakkasid levima kuuldused, et veebruaris tänu töömeestele jäisest jõest päästetud isahunt on Lääne-Virumaal maha lastud.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Noore kaelustatud võsavillemi kadumist uurib keskkonnainspektsioon. Siiani ei ole aga selgunud midagi, mis mahalaskmist kinnitaks või tõestaks. See, miks hunt radarilt kadus tõotab jääda selguseta. “Oleme kontrollinud olemasolevaid andmeid, kuulanud võimalikke tunnistajaid, aga senised menetlustoimingud ei ole asjasse selgust toonud,” avaldas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. “Kui uusi andmeid või vihjeid ei lisandu, siis me väga head perspektiivi ei näe, aga praegu on menetlus veel pooleli.”

Selge on üksnes see, et 11. juunist ei anna kuulsaks saanud soe jälgimisseade enam signaali. Hundiuurija Marko Kübarsepp, kes kõnealusele hundile kaeluse paigaldas, ta Pärnumaal vabadusse lasi ja tema rännakut jälgis, on avaldanud, et tõenäosus, et GPS-seade üles ütles, on peaaegu olematu. Varasemas intervjuus tõdes hundiuurija, et piirkond, kuhu hunt otsustas ilmselt elama jääda ja kus teda viimati nähti, on üsna tuntud samasuguste kadumisjuhtumite poolest. Kõnealuses piirkonnas – Avinurmest Sämini – olevat huntide normaalseks eluks ja sigimiseks kõik looduslikud tingimused. Viimasel umbes kaheksal aastal ei ole aga sinna ühtegi isendit püsima jäänud. Teisisõnu on olnud otseseid viiteid sellele, et selles piirkonnas tegutsevad salakütid.  

Tagasi üles