Mees, kelle kiiks on mälestused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Manivald Müüripeal on oma kodu­vallas ja maakonnas tuntud kui koduloouurija ja kirjamees.
Manivald Müüripeal on oma kodu­vallas ja maakonnas tuntud kui koduloouurija ja kirjamees. Foto: Urmas Luik

Koduloouurija, kirjamees, Haapsi küla hing Manivald Müüripeal võtab meid vastu oma kodutalus Lääneranna vallas. Ta on mees, kes teab, et ei ole midagi suuremat kui pisiasjad ega hinnalisemat kui mälestused. Oma elu tööd ja tegemised on ta kõik memuaaridesse üles tähendanud. Kusjuures enamjaolt kuupäevalise täpsusega. “See on minu väike kiiks,” ütleb ta ise enda kohta.

Leiame õige talu üles tänu topelt kuusehekile, kus puud üksteisega paralleelselt kulgevad – üks varasemate, teine praeguste elanike istutatud. Seegi viitab pere­mehe mineviku väärtustamise soovile. Rajades uut, ei ole hüljatud vana.

​Kirjamees on paberile talletanud sadu lehekülgi koduloolisi meenutusi: kuidas elati siis, kui lõppes teine maailmasõda ja algas suur sotsialistlik ülesehitustöö. Vestluskaaslane ütleb, et on oma mälupildid kirja pannud, et kas ­tema järglased või mõni koduloohuviline saaks lugeda, kuidas elati Eesti külas ja peres 100 aastat tagasi. “Olen ikka kõigile rääkinud: jätke ja koguge mälestusi,” lausub Manivald. Sõjaväes pani teda imestama, kui mõni kaas­lane endale saadetud kirjad ära tahtis visata. Nii kogus ta kokku nii ­enda kui kaaslaste omad.

Tagasi üles