Lääne Veera sündis tantsujalgadega

Kihnu rahvamaja juhataja Veera Leas ehk kohalikele Lääne Veera saatis eesriide vahelt kelmika pilgu, enne kui selle taha puges.

FOTO: Urmas Luik

Kogumikus “Naised Kihnu kultuuris” (2013) kirjutab trükise autor folklorist Ingrid Rüütel, et Veera Leas on üks noorema põlvkonna tublisid Kihnu naisi, keda ehk väljaspool nii palju ei teata, kuid kellel on saare kultuuris silmapaistev koht. “Veera on teadlik Kihnu kultuuri hoidja ja edendaja, kes ühendab endas eheda pärimusekandja ja akadeemilise koolitusega kultuuritöötaja,” märgib Rüütel.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kihnu rahvamaja juhatajat Veera Least ehk talukoha järgi Lääne Veerat üritustel jälgides on tunne, et ta sündis tantsujalga­dega. Tema algatusel peetakse augustis Kihnu tansu päävä ja ­tema lemmik on “Aissa”, mis võrreldes ülejäänud pärimustantsudega on veidi hoogsam ja keerulisem. Temperamendi on Veera saanud isalt, kelle geenidega tema ja õdede-vendade soontes voolab slaavi verd.

Esimene töökoht hävis

Veera polnud veel aabitsatki käes hoidnud, kui ta ema Liisa käekõrval käis pühapäeviti ristiema Kaerametsa Siina juures. Pärisnimega Sinaida Saar oli olnud rahvamaja juhataja ning aktiivne seltsielu eesvedaja, kelle talutoas panid naised kokku esinemiskavu, laulsid, tantsisid, rääkisid lugusid. Siina vend Theodor Saar oli kooliõpetaja, koduloolane ja rahvamuusik, tema kui Kaerametsa Veeda viiulimängu salvestisi kuulavad asjatundjad huviga.

Tagasi üles