Noorteorganisatsioonid muretsevad hoolivuse kadumise pärast

Iga noor on väärtus ja kõikidel noortel peab olema Eestis hea kasvada ja areneda, sealhulgas neil, kes kuuluvad vähemusrühmadesse.

FOTO: Antonio Calanni

Eesti noorsootöötajate kogu, Eesti avatud noortekeskuste ühendus, Eesti noorteühenduste liit, Eesti üliõpilaskondade liit, Eesti õpilasesinduste liit ja SA Archimedese noorteagentuur koostasid avaliku kirja, kus tunnevad muret inimlikkuse ja hoolivuse kadumise pärast ühiskonnas.

Reedel, 1. novembril pidi Tartu noortekeskuses Lille majas toimuma LGBT-noortele ja muudele huvilistele avatud teemaõhtu, arutlemaks mitmekesisuse üle ühiskonnas. Viimasele ajale omaselt hakati sotsiaalmeedias sel teemal inimesi üles kutsuma meeleavaldustele, millest üks plaaniti korraldada just 1. novembri õhtul noortekeskuse ees.

Nüüdseks on vastuseis ja ähvardused kasvanud üle igasuguse piiri, juba loeme meediast, kuidas üks meeleavalduses osalejaid on lubanud noortekeskuse põlemagi panna. Kas noortekeskus, mis peaks olema turvaline keskkond kõikidele noortele, muutub osa täiskasvanud inimeste kiusu ajel kardetud paigaks, kus nii lapsed kui nende vanemad peavad nüüdsest muret tundma oma elu ja turvalisuse pärast?

Olgu öeldud, et teemaõhtu ei jää ära, kuid noorte heaolu ja turvalisust silmas pidades leiti selleks uus toimumiskoht.

Midagi taolist leidis alles hiljuti aset Pärnus, kus vihameelsed täiskasvanud kogunesid noori piirama ja verbaalselt ründama. Muude vaenulike aktsioonide hulgas on Tartu teemaõhtu toimumise avaldamisest alates kohalikke noorsootöötajaid ähvardatud ning internetis on avaldatud etteheitvaid artikleid noorsootöötajate fotodega. Noorsootöötajad lähtuvad oma töös noorsootöö kutse-eetikast, nad on sallivad ja austavad erinevusi ning innustavad ka noori vastastikusele lugupidamisele, mõistmisele ja empaatiale. Noorsootöötaja ei alaväärista oma käitumisega ühegi noore arvamust tema vanusest, soost, rahvusest, religioonist, võimetest, isikuomadustest või muudest asjaoludest tingituna. Need väärtused on ühtlasi osa meie seadusruumist ja ühiskonnas kokku lepitud.

Eesti LGBT ühingu ja USA haridusorganisatsiooniga GLSEN koostöös läbiviidud uuringu (2018) järgi on uuringus osalenud 561 LGBT-noorest kogu Eestis 68 protsenti kogenud vaimset ahistamist oma seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu ka koolis. Seetõttu on igati mõistetav ja noorsootöö põhimõtete seisukohast oluline, et noorsootöötajad kõige muu kõrval selle teemaga tegeleksid. Iga noor on väärtus ja kõikidel noortel peab olema Eestis hea kasvada ja areneda, sealhulgas neil, kes kuuluvad vähemusrühmadesse. Noorsootöötajad teevad tänuväärset tööd selle nimel, et kõiki noori koheldaks võrdselt, lugupidavalt ning eelarvamustevabalt.

Ühiskonnas juba pikemat aega toimuv vähemusrühmi halvustav ja kiusav kohtlemine on pannud Eesti noortevaldkonna organisatsioone tõsiselt muret tundma inimlikkuse, headuse, viisakuse ja lugupidava käitumise kadumise pärast ühiskonnas. Näeme kahetsusega, et täiskasvanute eestvedamisel, sealhulgas poliitikute ja haridusametnike vaikival pealtvaatamisel korraldatakse üritusi, avaldatakse sõnavõtte ning sõna otseses mõttes ähvardatakse ja kiusatakse taga noori kindlate tunnuste, olgu nahavärvi, seksuaalse orientatsioon maailmavaate alusel. Jõutud on noortega töötavate professionaalide – noorsootöötajate, psühholoogide, õpetajate kiusamiseni. Samuti on viimastel kuudel meedias avaldatud negatiivseid sõnavõtte peaasjalikult LGBT ühingu ja nende tegevuse vastu, see on tagajalgadele ajanud kogu kolmanda sektori. Kuhu edasi?

Kolmas sektor on tõestanud end kui kodanikke ühendav, kogukondi kaasav ja lisandväärtust loov ühiskonna osa. Teatavate ideoloogiliste kaalutluste tõttu on paratamatult jäänud kõlama sõnum, et kuna ühe mittetulundusühingu tegevus ei vasta osa otsustajate maailmavaatelistele põhimõtetele, peaks justkui kahtluse alla seadma kogu kolmanda sektori tegevuse. Selline suhtumine ei ole kuidagi kohane ja olukorrale vaikiva nõusoleku andmisega anname alla igasugusele lugupidava suhtumise tavadele. Möödas on need ajad, kui pigistame silmad kinni ja “elame üle”. Tribüünidel istumine ja etendusele kaasaelamine võib viia kodanikuühiskonna väljasuretamiseni.

Viisaka ja tolereeriva argumenteerimiskultuuri teerajajad on Eestis suuresti poliitikud. Seda põhjusel, et nende sõnavõtud, arvamused, laitmine ja kiitmine ületavad tihedamini uudiskünnise kui ükskõik millise üksikindiviidi tõekspidamised ja ütlused. Igasuguse meedia tarbimine algab tänapäeval noorest east ja info on kättesaadav paljudest eri kanalitest. Sellises olukorras ei saa lubada huvigruppe halvustavaid ega diskrimineerivaid sõnavõtte inimestelt, kes on valitud rahva tahet ellu viima. Olles pideva avaliku tähelepanu all, tuleks järgida põhimõtet “enne mõtle, siis ütle”. Head otsustajad, viha loob viha. See ei ole eeskuju, mida peaks näitama.

Ajaloos on olnud aegu, kui noorsootööd on püütud poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, ja isegi aastal 2019 kõlab Eestis üleskutseid, mis võimuambitsioonist kantuna sihivad noori ja noorsootööd samal eesmärgil. Tänapäeval ei ole selline lähenemine aga siiski võimalik, sest meil on kokku lepitud noorsootöö reeglid, mis tuginevad üldinimlikele väärtustele ja vastastikusele lugupidamisele, kriitilisele mõtlemisele ja arutelule, sealhulgas ühiskonnas toimuva üle! Nende väärtuste eest seisavad allakirjutanud organisatsioonid koos noorsootöötajatega oma igapäevatöös noortega. Võib tunduda hirmutav, kui noored tahavad turvalises keskkonnas koos neutraalsete ja noortesse lugupidavalt suhtuvate täiskasvanutega ühiskonnas toimuva üle arutleda. Lihtsam oleks ehk noortele (teiste seas oma ala professionaalidele) ette öelda, kuidas mõelda ja mida maailmaasjadest arvata. Sellisest ühiskonnast oleme tõesti tulnud, kuid miks peaksime sinna tagasi tahtma?

Allakirjutanud ühendused tunnustavad kõiki noorsootöötajaid ja ülejäänud noortega töötavaid inimesi julguse eest seista üldinimlike väärtuste eest ja käsitleda tundlikke teemasid, mis ühelt poolt aitavad noortel olla need, kes nad on, teisalt tõstavad noorte teadlikkust erinevuste suhtes, kasvatavad lugupidamist kaasinimeste vastu – selleks, et kõigil oleks Eestis hea elada.

Tagasi üles