Kümme aastat tagasi hakkas Pärnu naiste tugikeskus pakkuma abiteenuseid lähisuhtevägivalla ohvritele ja uksed avas emade ja laste varjupaik. Eile, hingedepäeval tähistas tugikeskus juubelit ja andis välja esimese auhinna Okas, tunnustamaks lähisuhtevägivalla ennetajaid.
Galerii: naiste tugikeskus andis välja lähisuhtevägivalla ennetustöö auhinna Okas
Kümnenda aastapäeva tähistamine algas ühiskulgemisega, kus võeti ette retk Niidupargi juurest Pärnu muuseumi kohvikuni. Rännakul tehti kümme peatust, kus vaadati, kuidas on tugikeskus läbi aastate lähisuhtevägivallas ellujääjaid aidanud.
MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse juht Margo Orupõld nimetas märgilisena teekonna alguses nähtud prügikotti, mille seltskond spontaanselt kaasa haaras ja mis retke jooksul rämpsuga täitus. “See on märkamise koht. Näed, et midagi on ripakil maas: teema on ühiskonnas maas, sa pead selle üles korjama,” tõi ta võrdluse tugikeskuse tööga kümne aasta jooksul.
“Kilekott oli märk meile, et võtke midagi kaasa. Ja eks meiegi ole natuke ühiskonna koristajad,” nentis Orupõld.
Orupõld märkis, et lähisuhtevägivallast ei taheta avalikult palju rääkida. “Meie teema on kitsas ruumis, see peab sealt välja saama. Mina räägin lähisuhtevägivallast kui inimõiguste teemast. Ühel grupil inimestest ei ole kõiki vabadusi. See teema peab olema avalik,” kinnitas ta.
Pikaaegne Pärnu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja, naiste tugikeskuse kauane toetaja Epp Klooster kiitis õnnitluskõnes tugikeskuse töötajate pühendumust, arenemisvõimet, loovust, avatust ja uudishimu. “Olen väga õnnelik, et just Pärnust tuli selline algatus,” märkis Klooster ja nimetas ühe tippsaavutusena 2010. aastal korraldatud konverentsi “Vägivallal ei ole õigustust”, mis tõi naistevastase vägivalla teema esimest korda teravalt avalikkuse ette ja pälvis märkimisväärset vastukaja.
Mina räägin lähisuhtevägivallast kui inimõiguste teemast. Ühel grupil inimestest ei ole kõiki vabadusi.
Margo Orupõld
Kümnendal aastapäeval andis tugikeskus esimest korda välja auhinna Okas, millega tänatakse inimesi, kes oma tegevusega on julgelt torganud ühiskonna valupunkte.
Idee tunnustada inimest, kes endalegi ootamatult on teinud midagi, teadvustamaks lähisuhtevägivalda, tuli Pärnu tugikeskuse meeskonna kogemusnõustajal Haini Tammeoksal, kes ise on kogenud koduvägivalda. Auhind antakse torke eest, mis raputab või avab silmad lähisuhtevägivalla suhtes Eesti ühiskonnas. Okka määramisel on kaalukas sõna just ellujääjatel, keda see teema otseselt puudutab.
Esimese Okka omanikuks sai Eero Epner, kes sel aastal kirjutas koduvägivalda käsitlenud ja avalikkuses palju vastukaja pälvinud artikli “Sest nad saavad”. Epneri eest võttis tunnustuse vastu artikli avaldanud nädalalehe Eesti Ekspress peatoimetaja Erik Moora.
“Ma olen kolm aastat olnud peatoimetaja ja see oli kindlasti kõige uhkem hetk üldse minu ametisoleku ajal, kui me saime selle loo avaldada,” märkis Moora auhinna vastuvõtmise järel. Ta rõhutas, et teemat ümbitsev vaikimise müür tuleb murda, ja väljendas heameelt, et paljud kaasmaalased teevad siin väga head tööd.
“Eero oma ülimas tagasihoidlikuses rõhutas, et see ei ole tema preemia. See preemia on tegelikult nendele naistele. See on preemia kõikidele aitajatele,” sõnas Moora. “Meile on see ainult au, rõõm ja tänulikkus, mida me sellega seoses tunneme.”
Pärnu naiste tugikeskus pakub oma teenuseid Pärnu- ja Saaremaal, vajadusel mujal Eestiski. Aastate jooksul on tugikeskuse poole pöördunud 2521 abivajajat.