Saada vihje

Johanna Roos: Säästa loodust pole raketiteadus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peaksime kõnelema enam sellest, kuidas Pärnu jõevett reostades mürgitame kalu, mida õhtusöögil naudime, parki põõsa alla visatud ­kilekotti võib takerduda mõni loom või lind ja kesklinnas autoga sõites kaotavad mõtte meie biogaasil sõitvad linnabussid ja linna jalgrattateede võrgustik.
Peaksime kõnelema enam sellest, kuidas Pärnu jõevett reostades mürgitame kalu, mida õhtusöögil naudime, parki põõsa alla visatud ­kilekotti võib takerduda mõni loom või lind ja kesklinnas autoga sõites kaotavad mõtte meie biogaasil sõitvad linnabussid ja linna jalgrattateede võrgustik. Foto: Erakogu

Keskkonnasäästlikkusest ja kliimasoojenemisest tuleks järje­pidevalt ja põhjalikult rääkida, et inimesed seda teemat tunneksid ja mõistaksid. Asjatundjad armastavad aga kõnelda suurtest muudatustest, mis planeet Maad tulevikus ees ootavad, unustades, et need ei pruugi iga inimese silmi avada. Alustada tuleks väikestest asjadest, mitte proovida suurt lompi ületada.

Pärnu on kliimakampaaniates ja teadlikkuse tõstmises väga arenenud. Maailma päästmisest huvitatud keskkonnateadlased ja noored on keskkonnateemadega kursis, koolid viivad ellu rahvusvahelisi keskkonnaprojekte, linn hoiab tänavad puhtana ja jäätmekäitlus on tipptasemel. Kuid Pärnul on veel palju arenemisruumi.

Sellepärast peame rääkima veel rohkem nendel teemadel, mis meie inimesi puudutab, et panna mõtlema ka neid, kes keskkonnaprobleemidest veel kaarega mööda jalutavad.

Tagasi üles