Maailm aina soojeneb ja inimene on selles süüdi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Külas­taja seisab kesk lagedat ruumi, mille seintele on ­kinnitatud graafikud ja kuhu on ritta seatud 80 musta tünni, millest igaühe kaanel on oluline info meie mineviku tagajärgede, ­tuleviku ohtude ja oleviku ­tõsiasjade kohta. Just olevik tundub olevat kõige nähtamatum.
Külas­taja seisab kesk lagedat ruumi, mille seintele on ­kinnitatud graafikud ja kuhu on ritta seatud 80 musta tünni, millest igaühe kaanel on oluline info meie mineviku tagajärgede, ­tuleviku ohtude ja oleviku ­tõsiasjade kohta. Just olevik tundub olevat kõige nähtamatum. Foto: Carolina Tagobert

Tihti ja väga valju häälega räägitakse sellest, et maailm vajab päästmist, aga juba näituse esimene eksponaat lajatab: “Planeet ei vaja päästmist. Lihtsalt inimene ei pruugi muutuval planeedil ellu jääda.”

Pärnu uue kunsti muuseumis toimus Eesti arhitektide liidu kuraatornäituse “Liginull” raames avalik vestlusõhtu, millest võtsid osa Pärnu ettevõtja ja linnavoli­kogu liige Silver Smeljanski, Pärnus tegutsev arhitekt Britt Vaher ning “Liginulli” kuraatorid Mihkel Tüür ja Rene Valner. Vestlust juhtis samuti üks näituse kuraatoreid Eik Hermann, kes kiitis publikut, öeldes, et kuulajate niivõrd innukaid sõnavõtte pole senistel vestlusõhtutel veel kohanudki. Varem on näitusel toimunud kaks vestlusringi Tallinnas ja üks Tartus.

Paraku tunduvad praeguseks kõik vestlused, mis peatuvad kliimasoojenemise temaatikal, justkui katkise plaadina, mis on kordama jäänud ühtainust ja lõputuna näivat lugu. Kas me ei ole sellest teemast juba küllalt kuulnud ja rääkinud? Miks oleme me endiselt ummikus ega tea, kuhu või kuidas edasi?

Tagasi üles