Krismar Rosin: Jälle need eksamid või hüvasti, eksamid?

Teadmisi on lihtsam omandada praktilisest vajadusest lähtudes. Foto: Marko Saarm

Mornid näod vaatavad koolikoridoris vastu. Eksami­paanika klassiruumis. Mure õpetajate toas ja kirglikud vaidlused riigikogu saalis. Meenuvad koolis veedetud kevad, nii õpilaste kui õpetajate kurvad silmad. Pikad järeleaitamistunnid ja stress – kõik selleks, et lapsed tõestaksid ennast vanematele ja õpetajatele, õpetajad aga omakorda koolijuhtidele ja ühiskonnale.

Minu arvates on praegune ettepanek seadust muuta mõistlik. Ja eriti vene koolides. Jätame alles eesti keele ja ühiskonna tundmise eksami. Põhikoolis tahavad lapsed enamasti lõbu, mängu, moodsaid rakendusi, elavaid rollimänge ja näitlemist. Kui õpetajal on teada, et lapsed ei pea aasta lõpus sooritama eksamit (st teadma palju-palju kasutuid fakte), julgeb ta rohkem eksperimenteerida. Samuti, kuna õppimine ei ole seotud enam mitte-elulise tulemusega, saab tulemus olla päriseluga sarnasem. Olgu selleks teaduskatsed bioloogias, arvamusartikli kirjutamine ühiskonnaõpetuses, näidend-kontsert vene keele tunnis või mõni susisev-õhkiv katse keemia­tunnis.