Galerii: Pärnumaa vene keele päeval meisterdati pelmeene

Eile toimus Sindi gümnaasiumis vene keele maakondlik gümnasistide tegevuspäev, mille meistriklassis valmistati pelmeene ja osaleti Vene köögi teemalises mälumängus.

Sama sisuga päeva korraldas Sindi gümnaasium vene keele õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel mullu sügisel. Osalejadki olid eelmisel aastal pea samad: Häädemeeste keskkool, Kilingi-Nõmme, Vändra ja Sindi gümnaasium. Tänavu liitus Lihula gümnaasium. Vene keele õpetaja Inna Esko ütles, et Pärnumaa vene keele päeval on Lihula gümnaasium varemgi osalenud. Siis küll külalisena Läänemaalt, aga nüüd, pärast maakondliku halduspiiri muutust tuldi Sinti Pärnumaalt, Lääneranna vallast.

Uksel tervitasid külalisi Vene rahvarõivais neiud Milena Kostjukova ja Merili Tambu, kes olid abiks kogu päeva korraldamisel. Nagu eelmisel aastal juhatati osalejad kooli sööklasse, kus iga kooli seltskonna tarvis olid lauad pelmeenide valmistamiseks ette valmistatud. Taina pidi kohapeal ise tegema, aga lihatäidis oli juba valmis. Kõigile jagati venekeelsed retseptid, tegevuse järjekorda ja oskuslikke võtteid selgitas Grigorjeva-Keerup. Keetmisega ei kiirustatud, sest vahepeal koguneti aulasse.

Enne pelmeenide söömise juurde asumist pakkusid Milena ja Merili venepäraselt küpsetatud saia. Maitsvad pätsid oli peakorraldaja ema Iraida Grigorjeva kätetöö.

Kooli aulas jaguneti kolmestesse seltskondadesse. Laudadele asetatud sedelitelt võis lugeda eri puuviljade nimetusi. Need jäid ühtlasi laudkonna nimeks. Grigorjeva-Keerupilt kuuldi, mida ütlevad puuviljad nende inimeste kohta, kes mõnda vilja muudest rohkem eelistavad. Samuti rääkis ta puuviljadega seotud maagilistest sümbolitest. Seda kõike ikka muidugi vene keeles.

Saadi teada, et näiteks mandariine valivad leplikud inimesed, kellel kerge iseloom. Maagias sümboliseerivad mandariinid rikkust ja rõõmu. Ploom kaitseb abielunaisi ja sümboliseerib truudust.

Mälumängu küsimused jaotusid nelja plokki, mille vahel kuulati taas Grigorjeva-Keerupi jutustusi Vene köögist, vaadati teemakohaseid illustreerivaid kaadreid fotodelt ja filmikatketena. Vene köögi erisused tulenevad geograafilisest paiknemisest, usust ja kommetest. Küsimustele vastamiseks pakuti kolme varianti. Näiteks pidi arvama, kas pelmeenid tulid Vene kööki Uuralitest, Kaukaasiast või Kamtšatkalt; kas pelmeenide kodumaaks peetakse Burjaatiat, Udmurdimaad või Tšuvaššiat; millises linnas asub pelmeenile pühendatud mälestusmärk?

Ühe tähelepaneliku õpilase sõnutsi oli väga huvitav teada, et tatar on Ameerikas kasside toit. Kilingi-Nõmme vene keele õpetaja Regina Arnemann leidis, et kindlasti avardas päev õpilaste vaadet Vene rahvuslikule toiduviljele. Kasuks tuli venekeelne suhtlus. Õpilased leidsid, et pelmeenide valmistamine osutus arvatust palju lihtsamaks ja mõningi lubas kodus ise katsetada.

Päeva õhtusse veeredes rääkis Grigorjeva-Keerup, et on õpilastega juba aastaid vene keele tundides pelmeene teinud. „Esimese kogemuse sain, kui olin esimesi aastaid koolis, aga siis tulid õpilased minu koju. Õpikus oli teema „Vene pelmeenid“, mis ärgitas vaidlema, kas pelmeenid on ikka maitsvad. Kui mulle öeldi, et sellest söögist ei arvata midagi, vastasin, et nad polegi õigeid Vene pelmeene saanud. Tõestasin, et need on maitsvad,” meenutas ta.

Järgmine maakondlik vene keele päev toimub Sindi gümnaasiumis 6.–8. klassidele juba 27. novembril.

Tagasi üles