Toomas Alatalu: Indiaanlane ei ole Vladimir Putin

Endine Boliivia president Evo Morales hoiab Mehhiko valitsuse lennukis Mehhiko riigilippu ja lendamas teadmata suunas üleeile. Foto: SOCIAL MEDIA

Riigipööre Boliivias tuli ootamatuna, sest Donald Trumpi administratsioon on küll algusest peale kuulutanud lõppu vasakpoolsetele režiimidele Lõuna-Ameerikas ja Boliivia seda ongi, ent Washingtoni tavanimekiri mainis vaid kolme režiimi: Venezuelat, Kuubat ja Nicaraguat. Ehk siis puudus Boliivia, mille president oli 2005. aastal valitud Evo Morales, esimene indiaanlane sel kohal Lõuna-Ameerika ajaloos.

Morales oli kindlalt võitnud 2009. ja 2014. aasta valimised, nautis üleilmset populaarsust, sest käis visiitidel indiaani pontšos ja pasteldes, pidas kõnesid kokalehtedest, pärg peas. Esindades indiaanlasi ja vaeseid, tagas ta juba esimesel võimuperioodil kirjaoskamatuse kõrvaldamise, teisel perioodil ehitas maapiirkondades haiglaid (arstideks kuubalased), nõudis riigiametnikelt vähemalt ühe indiaani keele oskamist.

Ressursse selleks hankis Morales evonomics’i abil ehk välisomandis maapõuevarade kaevandamise maksustamisest. Välispoliitikas liitus ta kohe Raul Castro ja Venezuela liidri Hugo Chaveziga, oli kohal tänavu jaanuaris, kui ametivande andis viimase järglane Nicolas Maduro. Ehk siis tema suhted USAga olid halvad, samuti Iisraeliga, mida ta nimetas terroririigiks.